Üks parimaid ka jooksuks, juba tükk aega
Heips!
Võtsin endale heaks kohuseks Teile nüüd ülevaate anda oma viimasest kahest nädalast. Mõlemad nädalad on täis olnud tööd, trenni, pidustusi nind ilusaid ilmasid - päikest, tuult ja natukene vihma.
Ma vahel vist ei saa siiani aru, et kus ma elan ja kuidas mu karma mulle teepeale ette ilusaid ja häid inimesi poetab. Ma elan kui kuskil udus pilve peal.
Esiteks aga natukene trennilainele. Tough Mudder on kohe kohe aset leidmas, õigemini on selleni aega kuukene, ning olen täiesti kindel, et see aeg jookseb minuga võidu. Seega olen ilusasti juba põhimõtteliselt uuest aastast uue hooga trenni teinud. Kui te küsite, kas treenin spetsiaalselt Tough Mudderiks, siis vastus on nii ja naa - reeglina hoian ikkagi vormi nii, et käin pea, et igapäev jooksmas - 6-7 miili + lisaks stepper 3-4 miili ning lõpetuseks kõhu- ja seljalihased, kätekõverdused ning planking 2min. Kuna suutsin ennast siin eelmine suvi korralikult vigastada, arvatavasti mängis osa kehv venitus ka, siis panen tugevat rõhku just venitusele, et kõik lihasgrupid ilusasti läbi käidud saaks. Ning ma ei väsi kordamast, et päevad kui ma trenni teen, on mu vaim ja keha palju värskem ja puhanum, kui päevad kui ma trenni ei tee. Loomulikult on erandeid ning 2 päeva nädalas, kus ma puhkan, kuid siiski käin siis reeglina jalutamas, tantsimas või teen muud kerget füüsilist aktiivset trenni. Niisiis, ei jõua ma ära oodata, et rajale saaks. Eelmine aasta treenisin ehk isegi natukene vähem, kui seekord, niisiis peaks kõik olema tip top korras 12. aprilliks. Samuti kevade tulekuga on boonuseks see, et kui talvehommikud olid nii pimedad, siis ei kippunud keha kohe üldse hommikuti trenni ning harjusin ära rutiiniga, et käisin 7-10ni õhtul. Õnneks olen tänaseks sellest harjumusest lahti saanud, sest ärkan nüüd päikesega (okei, hetkel keerasime kella ning kui ma kell 7 hommikul tõusen, siis on hämar, aga päike tõuseb 30-40 min hiljem, seega olen kenasti ärkvel). Kevadel on kohe see miski uus hingus ja kõik kisendab suure jõu ja hea tuju järgi rohkem, kui teised aastaajad. Armastuse kohta niipalju, et seda on mul igapäeva üha rohkem Calfornia vastu, oma pere, sõprade ja elu vastu. Vahel on õnnetunne rinnus nii tugev, et ma reaalselt tunnen seda ja see tunne on kirjeldamatu, ma ei oska seda mittemillekagi võrrelda, sest see on nii eriline.
Kui parklast mööda teed trenni jalutan hommikuti. Kõik õitseb juba teist korda selle varase kevade ajal ja see on lihtsalt i-m-e-l-i-n-e.
Nüüd sujuvalt muu trenni juurde. Esimesel märtsi nädalal käisin sõbra sünnipäeval ning alustasime Triinuga juba tähistamist natukene varem, st et tõstsime pokaali sünnipäevalapse auks. Enne minekut käisin Margrethiga shoppasin ning ei ostnud mitte midagi, peale kohvi.
Twin Peaks'i vaade linnale
Ei ole midagi teha, San Francisco on kodu :)
Uus hea avastus veinimaastikul. PS! SF päästab alati
Sünnipäeva möödus ägedalt. Nägin vanu sõpru ning tutvusin uute eestlaste ja ameeriklastega. Õhkkond oli vaba ning mõnus. Pilte ei teinud üldse, kui siis ühe-kaks, sest telefon "ununes" ära, kuna lihtsalt väga nauditav oli olla heas seltskonnas. Üle kõige jumaldan siin kogu selle kullamaa kõrval inimesi, oma inimesi, kes on saanud lühikese ajaga "minu omaks" ning avanud ennast mulle, võtnud mind omaks, andnud mulle võimaluse olla üks osa neist ning hoolimata sellest, et olen naiivne ning Californiasse pimesi armunud 23 aastane eesti neiu (kõik mu imelised inimesed siin on 10-15a vanemad, ning juba eeskätt selle tõttu on minu respect neile nii suur - inimese ja sõbrana), jäänud minu kõrvale. Neil on elukogemus, mis minul veel puudub, neil on arusaamad, mida minule elu alles näitab ning õpetab, mul on kiindumus kerge tulema ning ma unustan kõik muu, kui mulle miski/keegi väga meeldib, aga usun, et me õpime üksteise pealt koguaeg. Nad aksepteerivad mind sellisena, nagu ma olen ja see on nii kuradima äge! Ütlen Teile suure Aitäh, kuigi Te teate seda niigi ;)!
Tänks! ja nüüd sünnipäevale.
Klõpsutasin täpselt kaks pilti, siin nad on..
Äge kingitus loominguliselt tüdruksõbralt lillede asemel oma kiftidele poissõbrale.
Pidu viis ükshetk edasi vanasse heasse Mighty'sse. Seekord pidasime pidu VIP ruumis, mille olemasolust, mina midagi varem ei teadnud. Ruum oli üsna väikene ning intiimne, eraldi diskokuuli ning dj'ga, kes mängis LIHTSALT uskumatult head muusikat. Arvatavasti tantsisin maha 5 miili kontsadega, seega pühapäeval ma trenni ei läinud. Mul oli lihtsalt nii hea tantsupartner ning kogu seda toetas hea muusika, vaba atmosfäär ning lai õnnelik naeratus oli mulle täielikult näkku kleebitud. Tundsin ennast suurepäraselt ja nautisin igat hetke.
Mõne tunni pärast läksime aga sünnipäevale tagasi ning nautisime seal edasi ülejäänud seltskonda, kes samuti hängis toredasi hea muusika saatel. Koju saime 5-6 ajal hommikul ning voodi hoidis kaisus üheni päeval.
Minul olid pühapäevaks veel mõned kokkusaamised lepitud, kuid lükkasin need edasi ning sõitsin koju tagasi puhkama. Kuid jällegi, olin positiivselt laetud pikaks ajaks ning sees oli ütlemata rahulik ja kindel tunne.
I'm pretty much sure, that I have told you, how I love taking a train. It's totally time for myself - enjoy music and good estonian magazines and hills.
Sellega oli minu nädalavahetus otsakorrale jõudnud, ees ootas 5 päeva tööd ning trenni. Nägin paari sõpra, organiseerisin asju, riideid, pabereid jne. Tegin igapäevatoimetusi ja nautisin oma mägesid. Ning midagi erilist juhtus ka, minu armas mummu oli mulle kirja kirjutanud.. võttis pisara silma ning emotsionaalseks, pani naeratama ja kõike veel rohkem hindama.
Tere hommikust kodust!
5,5 lehekülge elu ja armastust
Hommik, mis täitis kogu päeva õnnega
I love you more than words can describe!
Reedel käisime Half Moon Bay'l laintega mängimas
Ootasin nädalavahetust suure õhinaga nagu ikka, sest nüüd oli kätte jõudnud sõbranna sünnipäev. Magasin mõnusalt kaua laupäeva hommikul, peale mida vedasin end kui kord ja kohus trenni paariks tunniks ning sättisin end vaikselt minekuks valmis. Margreth tuli seekord minu poole ennem, võtsime pudeli Save me, San Francisco veini ning mina panin end jutustasime saatel korda. Arutasime maad ja ilmad kokku, kirjutasime sünnipäevaõnnitlused kaardile ning juba olidki sõbrad järel. Sõitsime linna ning varusime shampust/õllet ning soojendasime vol2 AT&T pargi taga, kus jalutasime kaile. Ainult niipalju on öelda, et kõik oli jällegi supper tore, aga kai pingid olid pandud nii valele poole, seljaga linna, sildade ja jahtide vastu. Kes iganes need sinna disainis, ma disainiks ümber. Vaatega siis linnale ja sillale ja jahtidele. Oh well.. nalja sai ning elu tähtsad ja mitte nii tähtsad mõtted ja muljed said arutatud ning selgeks räägitud.
kahjuks jäi vaade pinkidelt seljataha :)
...jah jõudsime kähku oma pildi ära teha, ennem kui kõik ülejäänud külalised ka kohale ilumsid, seega on poolt toredadest inimestest puudu. Aga kuna jälle nägin "vanu" sõpru ja kõike muud oli kordades rohkem teha, kui pilti, siis hetkel jäävad need ainukesteks jäädvustusteks.
Kohaks oli Bubble Lounge, mis kujutas endast siis põhimõtteliselt champaigne lounge'i. Niipalju, kui siia kultuuri sisse olen elanud, siis selline kingituste tegemine nagu Eestis on, on siin üsna olematu. Reeglina ei tehta suuri kingitusi, vaid lihtsalt nauditakse aega teineteise seltsis. Meie ikkagi viisime kollased tulbid ja õhupalli ning eesti šokolaadi.
Aitäh siinkohal emmele, kes mulle kodutehtud leiba saatis, mu lemmik šokolaade (kama ja bitterit) ja palju muud head kraami.
Mul on ainult üks sõber, kellel on täpselt selliste piltide "käekiri" Siljast.
Aitäh Sulle!
Pidu lõppes oma parimal ajal ning taaskord lasime unel hea maitsta pühapäeva hommikul ning umbes poole kolme paiku päeval läksime võtsime kohvi ning take-out'i Panda Expressist (nädalas cheatin ühe korra, peale pidu sellise toiduga) ning sõitsime ookeani äärde ehk Half Moon Bayle. Ilm oli võrratu.
Laotasime maha oma teki, otse liivanõlvale, nii et olime maksimaalselt lähedal veele, kuulasime kohinat, nautisime pühapäeva. Pildid kõnelevad.
Iga päeva teeb rõõmsamaks üks naeratus
Lihtne on armuda ilusatesse kohtadesse
Tagasi sõites, põikasime vahelduse mõttes läbi ka kiirtee ääres olevast Vista Point'st, kust avaneb parim vaaade teatud piirkonnale/maakonnale.
Näiteks asub ka Vista Point minu kodulinnas:
Mitte läbi kaamera silma, aga tegelikult on ka selgelt näha San Francisco
Naistepäevaks sain ka lilled :)
Tuleval nädalavahetusel on meil Saint Patricks Day, seega eks näeb ja kuuleb, mis põnevat ette võtan.
Senikauaks aga soovin Teile imeilusat kevadet.
Teie Silja
No comments:
Post a Comment