Tere!
Kui alustan uue sissekandega, on mul alati niipalju mõtteid peas.. ja kõik on läbisegi sellised, et kõigist tahaks kirjutada. Ja siis, kui hakkan kirjutama, siis ei suuda ära valida sõnu ja vahel tunnen, et jooksen ühest sündmuskohast teise ja kordan ennast üsna palju. Näiteks - mulle meeldib kasutada sõnu õnnelik, väga, super, imeline, armastan, San Francisco - igas lauses vähemalt korra või kaks. See selleks, mõtlesin täna, aga et kirjutan Teile hoopis, mida tegime enne Halloweeni ja mida Halloweeni ajal, ehk siis enne Halloweeni oli palju huvitavam, kui Halloween ise, sest mina praktiliselt seda ei pidanudki, ei olnud vastavat mood'i ja ei kahetse ka üldse, et millestki ilma jäin. Niisiis, nädalavahetusel, mil Halloweeni linnas tähistati, hästi, kohe hästi hästi suurelt ja crazy'lt, olin mina eelnev õhtu midagi täiega teinud, st käisin klubis hüppamas - tsiteerides mu kallist sõpra "You didn't dance, you jumped like a crazy, all the time, everywhere and I needed to catch you all the ways and any directions." Laupäeval olin ka usinasti terve aktiivse päevaga sõbraga veetnud ja öösel peaaegu, et magamata, sest ma ei suuda väljas käies end ka peale klubi maha rahustada, seega käib minul tants ja trall hommikuni. Kaasan ka teised. Wupiduuu!
Sain siis Triinuga õhtul kokku ning läksime Pier'le jalutama, kunstipoodi ostlema ning õhtust sööma. Kahjuks restoranis, mida külastasime, ei pakutud shampust, seega saime kerge pettumuse ja tellisime hoopis Sprite'i. Saime üsna huvitava kogemuse osaliseks kogu koha suhtes :). Olime mõlemad üsna down ehk siis päris väsinud ning umbes 12 ajal vist sõitsime juba koju tagasi, mõlematel silmad päris kinni. Pühapäevaseid sündmusi enam ei mäletagi, seega olin vist üsna rahulik ja trippisin niisama koduümbruses ringi ning püüdsin päeva. Eelnev nädalavahetust aga sellest käisime Magdaga oma spordiklubi uues restoranis/baaris/lounge's ning ajasime juttu, edasi oli plaan minna Mountain Wiev'le, et sõpradega kokku saada aga kuna selle seltskonna plaanid muutuvad 15 korda õhtu jooksul, siis jäime siiski M'ga kogu õhtuks kahekesti ning sõitsime hoopis Palo Altosse - vanasse halba klubisse. Hm.... kuigi ajaliselt kuulub see õhtu siiski vist mitte nii kaugesse minevikku, but who know, anyhow.. ajas M mehi taga lõpupoole ning mina sain oma sõbraga sutsukene vestelda ning koju me läksimegi. Ütleme nii, et minu tuju õhtu lõpuks, ööseks oli üsna, hm.. tüdinenud sõna otseses mõttes. Seal oli lihtsalt nii inetu ja kõik :D
Õnneks saime mõne kauni ja ilusa mälestuse siiski piltide näol. How sweet is that!
babypumpkin
thumbs up neiud
See oli ülimõnus, müttasime ja ronisime mitu tundi seal ringi, valisime kõrvitsaid ning sõitsime hea tujuga koju tagasi. Nädala sees külastasin samuti ühe kõrvitsafarmi Half Moon Bay'l, seekord siis oma väikese Justini kooliga. See kõrvitsafarm oli siis mõeldud eelkõige väikestele lastele avastamiseks ja mängimiseks, võtsime koju kaasa ühe pisike armasa kõrvitsa ja natukene suurema ning ka armsa kõrvitsa ning palju häid emotsioone. 
kana, ja kitsed ja lambad ja lõbu laialt, kogemata avasin aiavärava liiga kauaks ja üks kits pani jooksu,
ups
Silja ja Justin aedikus...
...koos preili Annaga, oli tore sinuga, aitäh!
Jooksime natukene ringi, külastasime õudustemaja, hüppasime ja põletasime kaloreid ning väsitasime ennast batuutidel.
kissingmonster in action, all the time
Kuna Half Moon Bayl oli väga ilus ilm ning valgus lõi imelise atmosfääri, siis klõpsutasime mõningad pildid ka :)
Meil oli aega ülearu, siis haarasin ühe ägeda Eesti naise nimega Terje kaasa ning läksime kõik koos ookeaniäärde ilusat ilma nautima.
how you cannot love?!
my everyday awesomeness
idüll
Siis kui Terje oma vägeva kaamerga piksi tegi ja mul vaid IPhone oli
raugematud lained
ning kaks ülivahvat täppi
Veetsime kvaliteetaega ookeani ääres, kuid siiski on seal midagi, mis ei anna asu ning midagi mis rõhub..see on veider ja veidikene kõhedust tektitav, sest ma ei ole ainukene, kes seal end nii tunneb. Päris vabaks on end raske lasta.
Kuna see postitus on üsna perekeskne ja rahulik, siis mõned beebipildid ka..
Magda Mac'i, kes kuulub mulle kui M'i juures aega veedan :)
Ma jumaldan beebisid ja nende lõhna, naeratust ja kilkamist ja seda, kui armsad nad on, aga see on ka kõik, niikaua, kui nad on kellegi teise omad.
Kui juba niipalju loodusepilte eespool on, siis mõtlesin, et on ilus postitus ka nii lõpetada. Meie hoovis igahommik, igapäev, iga öö, akna all ja ukse ees. Üliharv juhus, kui neid pildile saan, sest autohäält kuuldes kaovad nad kui vits vette või siis liigutavad täpselt ajal, kui üritan pildistada, seega leian, et ei seda nende privaatsust rohkem, niigi on kõik oma majad nende mägede otsa ehitanud ja elukohad lõhkunud.. Natukene aega tagasi tulid ilmale ka bambid, uskumatult nunnud, justkui filmist välja hüpanud.
Soojade ja ägedate soovidega,
Silja
.jpeg)
.jpeg)
.jpeg)
.jpeg)
.jpeg)
.jpeg)
.jpeg)
.jpeg)
.jpeg)
.jpeg)
.JPG)
.jpeg)
.jpeg)
.jpeg)
.JPG)
.jpeg){kind=link}