Flowers everywhere

http://www.youtube.com/watch?v=_esYONwdKuw

Sain eelmise postitusega südant natukene kergemaks, ning tunnen, et võin Teile hakata rääkima läbisegi möödunud ajast. Ma ei pane siia ajalisi piire, sest olen teinud palju, näinud palju ning avastanud palju ägedaid asju, millega tahan tulevikus edasi tegeleda. Soojast sumedast suvest on saanud peaaegu, et talv, värske ning karge sügis, mis on ellu toonud nii mõnegi muutuse. Kas suure või väikese, on hetkel veel sutsu vara öelda.
Aga viimased kuu aega või natukene rohkem, olen enamus nädalavahetused San Franciscos veetnud, jällegi - avastanud, avastanud, avastanud. Külastanud palju uusi ning tuttavaid vanu kohti. Ma armastan, et võin öelda - "lähme sinna, seal on hea atmosfäär, seal on head joogid, seal on hea menüü, seal on hea muusika.." Mulle meeldib, kui saan koos olla oma kallite inimestega siin, kellega koos millegi uue avastamine ja vana nautimine saab hoopis tugevama tähenduse. Mul on tunne, et keskendun tänase postitusega täielikult San Franciscole ning kunstile, mis justkui ju käivadki käsikäes ning millest eraldi rääkida oleks veider. Niisiis olen viimastel nädalatel üha rohkem ja rohkem sattunud kiftidesse kohtadesse ning tutvunud erinevate inimestega. Mis on täielikult thrilling. Kahjuks ei ole mul Teile näidata pilte väga palju, sest endiselt ei ole ma veel endale saanud uut IPhone'i ning vana telefon praktiliselt ei tee pilti, teeb aga see on nagu robotexi alatooniga ulmepildid. Olen ära harjunud sellega, et inimesed astuvad praktiliselt keset tänavat mulle ligidale ja teevad mõne tähelepaneku mu juuste kohta (kõige tüüpilisem) ning me hakkame juttu ajame ning umbes 5 min pärast vahetame kontakte ning jäämegi suhtlema, see on lihtsalt ülikift, sest Te ei kujuta ette, kui lahedaid karaktereid ning huvitavaid indiviide tänavatel liigub. Olgu, ütlen, et väga raske on kohata päris ameeriklast, enamasti kohtad inimesi igalt poolt mujalt. Ning siis saan jällegi aru, kui väike ja lai samal ajal on meie maailm. Igatahes.. ma ei mäleta enam täpselt millisel nädalavahetusel me midagi tegime, kuid ühel laupäeval tuulasime Haight streetil kõik triftshopid ja mitte triftshopid läbi, uskumatult palju originaalseid ja ägedaid riideid, aksessuaare. Palju palju crazyt Burningmani stuffi. Ning kuna kätte on jõudnud sügis, siis on siin ilmad palju rohkem muutlikumad kui kodumaal, mis see tähendab? - hommikuti on üsna jahe, talvejope ning talvemütsiga pole palju välja minna, päeval aga läheb nii soojaks, et piisab a'la pika varrukaga polosärgist ja kõik, isegi sellega hakkab palav, ning umbes 5-6 ajal õhtul läheb jälle mõnusalt külmaks, nii et tõmbaks terve suleteki endale ümber. Eriti kõva ja huvitav tegelane on kaval karge tuul, kohe oskab üllatada erinevate viirustega. Oh joy, tattnina.
Aga niisiis, olles veetnud ülimalt mõnusa päeva poodides ringi tuulates, sõime veidikene õhtust ning kohvik, kus järgmisena külmavastu natukene teed jõime, suunas meid edasi kõrvalolevasse galeriisse, kus oli parasjagu käimas uue näituse avamine. Telgitagune jutt on järgmine - joonud ära oma tee, oli meil aeg minna veidi nina puuderdama tualetti ning siis edasi liikuda, sest järgmine plaan nägi ette tsekata üle üks alternatiivklubi. Enne seda aga tualetijärjekorras seistes (kohvik ja galerii omavad ühte ja sama hügieeniruumi), tuli üks korraldajatest ka siis nö meestepoolele asju ajama, kuid märkas meid ja meie eesti keelset suhtlust ja muidu lahedat olekut ning kutsus meid tagantukse kaudu galeriisse. Täpselt meie koht! Tutvusime üsna kiiresti ühe väga huvitava Rootsi noormehega, kes on üks suurim Lõuna - Rootsi nn illegaalne graffitikunstnik, kes varahommikuti suurtele metroodele oma proffesionaalset fantaasiat kirja paneb. Samuti teeb ta tööna suuri seinamaalinguid, mis on kõike muud kui tavalised.. Ajasime pikalt juttu ning meil klappis praktiliselt esimesest lausest, kõhedusttekitav kuidas mõne inimesega, kes oled tundnud 10 min, on tunne, et cammooon, tüüp loeb mu mõtteid, või oot.. on asi vastupidi?

Galerii oli avatud skateboardi poodi, ning samas võis sealt leida stiilseid talvejopseid 

ekstreemspordi kuttidele ning mis päris kenasti sulas kokku näituse atmosfääriga, kõik kuidagi täiustas üksteist

Meie uus sõber näitas meile oma loomingut, check out in facebook Ola Kalnins

Usun, et ta on tänulik ja heameelega laseb mul jagada infot enda kohta :)

Saime ootamult kaela väga inspiratsooni andva kultuurikülastuse, mis oli nii spontaanne ning nii hea! Ma ei tea, ma ei mõista rohkem anda ühtegi seletust, miks ma armastan ja naudin San Franciscot üha enam ja enam. Õhtu lasi meil natukene veel rahulikult kulgeda..avastada.. 

kui isiksused muutuvad

 ...ning avastamine viis edasi sellisesse klubisse/lounge'i nagu Mighty. http://www.mighty119.com/

Mis jällegi, ilma üllatuseta, on asunud number üks kohale, kus olen siiani käinud. Palju progressiivset house'i, dub stepi' jne. Dj'd kes anduvad oma mängitavale muusikale, võimas, hüpnotiseeriv ja ära viiv. Lisaks muusikale viimase peal disain ning huvitav asukoht. See, kuidas klubi kirjeldab oma asukohta, võtab kokku kõik hea ja veel parema :) 

A hidden gem in the emerging SOMISSPO district of San Francisco, where SOMA, the Mission and Potrero Hill meet. uhuuu, päris päriselt.

http://www.mighty119.com/gallery/index.html  ei olegi midagi lisada.. ma ei jaga kuigi tihti selliseid kohti, kui leidsin, et Mighty on seda jagamist rohkem kui väärt.

Tegime ennem kluppi minekut ka päris palju huvitavaid pilte.. iseendast, tähendab koos ja üksida ja üksinda ning koos.. 

 Peamiselt on edev olla ikkagi üsna meeltrahustav ning nauditav, 

iseenda suurim imetleja

uus aksessuaar, mida isegi minul, kui igasuguste mõtetute kulinatevihkajal oli raske poodi jätta

tulevik on tal kindlasti helge minu sõrmes

Õhtu oli täis meeletut naudingut... hommikuni välja

http://www.youtube.com/watch?v=9y20ND4UYSc

Järgmisel päeval nägin uuesti Triinu ning sõitsime Golden Gate üles Marine Headlands'le ning vaatasime oma linna, oma armastust ning ajasime juttu, nautisime kõike, sest igakord kui seal käinud olen, on olnud udune ning ma ei ole mitte kui midagi, peale suure udu näinud. Seekord läks õnneks, sest udust ei olnud lõhnagi.. 

Golden Gate naeratab..

 ...Siljale ja San Franciscole

 shake that, hullusetuju

 pöördes maailm pöördesse ajava linnaga

 seal kus hajub piir Vaikse ookeani ja SF lahe vahel..

Ma ei ütle, et Golden Gate'i sild on minuajaoks olnud midagi ahastama panevat, selles mõttes, et see on kantud kuskile raamatusse, kui ühe ilusaima vaatega sildu, vaid ma hindan ja väärtustan seda silda hoopis kuidagi teisiti, see on sild, mis kuulub kokku SF'ga ning muutub täiuslikuks kombinatsiooniks, kui on mattunud udusse.

hetked, mil näed midagi sellist, nii igapäevast ja erakordset

kananahk ihul

 Ma arvan, et mul ei ole sõnu järjekordselt vajalikke, et kirjeldada... tundeid SF'i vastu.. see on justkui gone in San Francisco.. flowers everywhere

Trippisime natukene maad edasi ning olimegi Mill Valley's, mis on vast üks eksklusiivsemaid ja palju Euroopat meenutav linnake oma butiikide ning puhta disaini restoranidega

 kesse valvab voodit?!

smurfiuks imedemaailma

Mill Valley on täpselt koht, kus on olemas imekaunid butiigid, mis iseenesest näevad välja juba kui kunstiteosed, seal on olemas müstilise tunnetusega väikesed galeriid. Ning kui sa oled kõike seda endasse lasnud, lähed istud maha  kohvikusse, mis on väikeses armsas raamatupoes, nii nagu meil Eestis, võtad raamatupoest raamatu, sead end mõnusalt sisse, tellid ühe latte, oled iseendaga ja naudid, jälgid möödaminevaid inimesi ning ammutad inspiratsiooni...

Ühel hetkel..rändad tagasi armastatu juurde.. 

kes võtab sind täielikult enda kaissu.. :)