Tuesday, April 29, 2014

2X Tough Mudder in NorCal 2014






 They're not wrong

https://www.youtube.com/watch?v=WGyONVc5fPY 
 Siin on link videole, mis on üles filmitud ühe tiimi poolt ning annab täpselt ülevaate meie rajast :)



Hommikuse sõidu võlud



https://www.youtube.com/watch?v=NvgXQtMZSww
Minjaoks täielikult Tough Mudderi laul, kuna seda on raja vältel korduvalt lasnud

Tough Mudder on selleks korraks läbi, kahjuks. Ning nüüd pea 2-3 nädalat hiljem on mul Teile aega emotsioone jagada ning pilte näidata.
Rada oli seekord 10,6 miili ehk 17,059km särava California päikese all. Päris raske, kuid põnev. Nüüd võin öelda, et Tahoe rada oli kergem kui NorCal'i oma, seda lihtsalt põhjusel, et NorCal'is tõusime suurte järskute ja pikkade tõusudega üles ning sama järskudega alla ning nii pea kogu raja vältel, välja arvatud viimase 3 miili puhul. (Tahoe oli 6miili üles, 6 mili alla)Selle eest, olid viimased miilid tihedalt täidetud takistustega, mis oli super lahe. Kuid ega neist puudu ka ei jäänud terve raja jooksul
Nagu ma eelmises postituses ütlesin Teile, siis eriti äge oli see, et kuna kuulume Magdaga nüüd Mudder Leggioni, mis tähendab seda, et oleme läbinud rohkem kui ühe Mudderi, siis oli rajal meile lisatakistused, mis olid väga kiftid ning mitte nii rasked, vaid pigem rohkem fun. Olgu rohkem kui 50 meetrit sügavas raskes mudas okastraadi all madalalt roomates oli küll lõpp päris raske, aga samas ka päris naljakas.

Põlv otsustas ikkagi korralikult valutada kõik 10.6 miili, kuid ma arvan, et mu tahtejõud oli kordades üle ning päike paistab koguaeg kusagil. Toest oli siiski natukene abi.

Team Estonia&Poland
tähelepanu minu ja M'i neiulikele poosidele


 Smile big, Lets go



Ameerika hümn ning Tough Mudderi vanne (üleval videos on olemas)

väikene soojendus enne rada, üle plangu, et starti saada

selline hiiglaslik lauge rada ei olnud tegelikult nii lauge :) 



sipelgad rajal, ning nii kogu raja vältel
üles alla, üles alla endale korrutades sisimas, et ei anna alla, naudi, pinguta, tunne rõõmu, panusta kõik ja anna 150%

minu üks lemmikui


sulps ja valmis

Kuna meie start oli 11:40 am, siis ilm oli super soe ning selleks ajaks, kui me jõudsime vette, ei olnud vesi mitte enam nii külm ning jäine, kui siis, kui startisid jooksjad 8 am. Isegi kui jää oli jääsupiks sulanud, oli vesi siiski minujaoks väga väga külm ning sisse hüpates oli korraks mõtte, et ei suudagi oma pead ja kogu keha sinna külma sisse sukelduma panna. Kuid vaatasin külmas vees olles, et M läks ja mõtlemata läksin ka. Kõik oli pime, külm ja veelkord väga külm. Keha värises ja süda põksus nii kiiresti, kui jäävannist välja sain. M oli nii uhke minu üle, ning tunnistan et olin ka ise, sest see oli takistus mille ma vahele jätsin Tahoes.


Idee oli siis selline, et hüppasid jäävanni, keset vanni oli planksein, mille alt pidi läbi ujuma teisele poole ning valmis ta oligi. Nagu naksti. Mõnusalt jahutas maha küll veidiks ajaks ning hea värske oli edasi minna.



There is a difference between a helpful boost and and improper touch



Siiani minujaoks raskeim takistus, kuna ma lihtsalt ei ole suuteline üksi sellest üle saama, ning vajan alati mõne tugeva meesterahva abi vähemasti poolele teele. Takistus on tavaliselt raja keskel, ning alati peale mudas roomamist. Nii et, üleni mudasena sinna joostes ning üle end vinnates libedate mudaste jäesemete ning riietega, on wonderful challenge.


üles alla, üles alla, hea ettevalmistus viimaseks takistuseks milleks on alati Everesti sein. 
mööda muda



fun, kerge ja värskendav
esimene veega takistus, mida ootasime pikisilmi ning mida läbima minnes ei suutnud ära oodata, et vette saaks lõpuks ometi.

never stop, that what happens, if u do


MudderLegion Loop











Rajal oli kaks kohta, mis oli eraldi mõeldud MudderLedgion'le, ning mõlemas oli 3+2 ekstra takistust. Minu lemmikuks oli kiss the mud ehk siis kuskil 50-60 m mudas roomamist okstraadi all ning alati on mulle meeldinud kõik takistused, mis on seotud veega, sest need jahutavad maha ja on nii head värskendavad. 
Elekter annab alati särtsu juurde. 

Mis mulle aga kõige rohkem meeldib kogu selle ürituse juures on idee, moto: pane oma tiim ja tiimikaaslased ettepoole ajast. Arvan, et väga suuresti tänu sellele, naudin rasket rada ja takistusi ning vaimselt on ka kergem, kui sinu ümber on hea energia ning toetavad tiimikaaslased. 
Meie seekordne tiimitöö oli super tugev. 3-5 inimest on tiimina kergem hoida koos, kui 16 (Tahoe).

Lisaks oli veel üks takistus,  mille me seekord mõlemad M'ga koos läbisime - palgikandmine. Võtsime küll üsna kerge palgijupi, kuid kandsime seda läbi naeru ja pisarate ja läbi mudase raja au ning uhkusega. Saime väga palju positiivset tähelepanu ning naeratusi. 

Keegi sellel rajal, et mõtle sinust midagi halba, et sa oleks nõrk. Kui sind aidatakse, siis seepärast, et see on "veres", kõik oleme koos töötamas samal eesmärgil - nautimus/koostöö/ühtsus/usaldus. Rajal ulatab sulle tiimikaaslane abikäe, teeb sulle pätti, et üle plangu saada ning hõiskab ja viskab viie, kui sa said läbitud järjekordse takistuse. See on päriselt nii :)



Eelviimane ning ühtlasi raskeim Everest. Sain seekord üles neljanda katsega. Meesterahvad, kes mind üleval püüdsid, ütlesid hiljem, et nende põhjus ongi siin, mitte makse maksta riigile. HAHA! Lõpuks saan ka sellisele huumorile pihta.

Ilmselgelt valisime parempoole sissepääsu, sest mina õllet ei joo

ning pooljoostes, poolroomates saigi viimane takistus läbi

Finish oli käes. 
Tunded olid segased ja tugevad. Ülevoolavad ning sain aru, et äki see oligi minu viimane Tough Mudder sel aastal.
Aga võidurõõm oli veel tugevam. Saime kätte oma uued oranzid peapaelad ning uue rohelise peapaela (2x Tough Mudder), õlu, süüa ning särgi.

Muddy kiss


 lähenemiskatsed M'i poolt






Täpselt sellised väikesed mudapõrsad olime peale lõpetamist


Aeg oli pessu minna.. 

Korralduse ning pesemistingimuste poolest oli NorCal rohkem organiseeritud kui Tahoe. Vett jätkus küllaga ning see ei olnud jääkülm. Saime üsna üsna puhtaks.
Lisaks oli seal üks väga äge tädi pandud valvesse ning kommenteerima, kui keegi pidi liiga kauaks oma muda maha pesema jääma. Hilarious. 

Hollywoodi superstaar



 showing off
lõbu laialt


Sain endale, kui kord ja kohus ka mälestused parimast ajast





Pühapäeva hommiku suurim väljakutse oli saada voodist välja, öösel oli suurim pingutus välja nuputada, et kas hingamine on ainuke valutu tegevus. Oli. 
Autosse istumine, auost välja saamine, rooli keeramine ning igasugune muu igapäeva tegevus oli kui üks raske ja väga naljakas takistus, mille lihtsalt pidi läbima. Korduvalt ja korduvalt. Pühapäeva parim tegevus oli lamada koos M'ga voodis, ning mitte liigutada.
Paar järgnevat päeva olid parimad riietusesemed pehmed laiad puuvillased püksid ning retuusid ja laiad maikad. Kehakreem oli hea sõber, päikesepõletuse saime kõik korraliku. Minul tuli ainult otsaeest nahk maha, M'l aga läks natukene kehvemalt.
Tänaseks on järele jäänud vaid pikk arm käel ning endiselt kustumatu power feeling

treat meile kahele + meekana
rääkides monkey'st, siis monkeybar oli jällegi takistus, mille läbisin vaid kolmanda pulgani.

Ma ei taha siia teha mingit lõppkokkuvõtet, kuna usun ja tean, et see ei olnud minu mitte viimane Tough Mudder. Pikkisilmi ootan juba järgmist.

Super super super!!!!
Tohutult palju positiivset energiat pikaks pikaks ajaks. Igakord jõusaalis olles, tuleb ikka ja jälle naeratus näole  :)
Ning aitäh oma tiimile!

Musidega,
Silja