https://www.youtube.com/watch?v=Z2HZVt3S6rk
So so mu armsad ja veel armsamad
Elan nüüd vahelduseks mõnda aega Londonis, seega tere tulemast Silja uue elu uude peatükki :) Ajalist määratlust, kauaks plaanin siia jääda, ma öelda ei oska aga tagasi Vaikse Ookeani äärde California päikese alla tagasi minna on kindlad. Niikaua aga sukeldun Londoni ja Inglismaad avastama.
Tänaseks päevaks olen ma siin elanud ja ringi luuranud juba 2 kuud. Aga algusest ja otsast peale natukene sellest, kuidas minu iseseisvumine UK kuninglikus riigis alguse sai. Esmakohtumine oli külm ja pime, päikesekiired hakkasid õnneks üsna pea juba pilvede tagant piiluma.
Miks?
Puhtalt selleks, et tõestada iseendale, et suudan hakkama saada eluga iseseisvalt välisriigis, teiseks ma naudin meeletult inglise keelset keskkonda /inglise aksent on ikka nii naljakas võrreldes california omaga ja ma siiani ikka kohtan uusi väljendeid/ ning suurde linna *ärakadumist*, ma naudin tutvumist niivõrd paljude ja niivõrd erinevate inimestega, kellel igalühel on oma lugu, ma jumaldan seda tunnet, kui hakkan aru saama, kuivõrd kaunis ja võimalusterohkes kohas ma elan ning saan oma *rutiini* tagasi, peale mõnda loksutamist ning kõige tipuks naudin ma veel tohutult palju kultuurierinevusi. + Californiasse tagasiminekuks pean veel natukene soodsamaid tingimusi ootama. That's my long story short.
Mis juhtus..
Maandusin eriti vihmast nõretavasse ja külma Londonisse 14nda jaanuri öösel, kus mind ootas ees minu armas Kateriina. See oli minu esimene kord tutvuda selle linna ja riigiga. On tsikk, ma ütlen. Võttis vabatahtlikult ja hea meelega enda kanda minusuguse susserdaja, kes tol hetkel oli kui kuupealt kukkunud ning täiesti jahmatuses sellest, mis juhtuma hakkas. Lühidalt olen ma elanud vist nii ära hellitatud kuningakassi elu, et paras shokk oli uues riigis ja keskkonnas ennast üles hakata töötama. Aga destination oli ette võetud, seega tuli rindele asuda - töö, pangakonto, sotsiaalnumber, kodu /ok sellega vedas mul ikka päris kohe ilusasti/ etc mis kõik omakorda on alguses paras Bermuda triangle. Aga asjad loksusid paika. Jah, ma ei eita seda, et stressi oli alguses väga korralikult ning iseenda nägemine sellises olukorras paneb ikka parajalt mõtlema. Kuid raskused ongi ju need, mille läbi me näeme oma tugevaid külgi ning õpime parandama oma nõrku. Out of comfort zone on parim kingitus mille me saame endale teha.
Aga mis ma siin ikka jorutan, näitan Teile hoopis natukene pilte, sest mu desktop'ile on tekkinud CA ja EST kausta kõrvale nüüd UK :)
Täpselt esimene pilt, kui olime jõudnud lennujaamast linna
Järgneval päeval seiklesime Camden'sse
nii kirju ja nii lahe
Ja no seeria lõpuks üks pilt minust, varastatud siis Katsi instragramist
Tänaseks päevaks olen saanud sõbraks Camden Town'ga, sest täpselt seal elab mu üks uus tore sõbranna ja töökaaslane neiu Chiara:
Linnaosa ise on äärmiselt mõnus ja vaba ja muretu. Suurepärane hommikusteks mimosadeks ning pärastlõunasteks veinitamisteks ja seltskonna nautimiseks.
Meanwhile koduotsingud hommikust õhtuni
blurred lines
Ja siis me tegelesime korteri otsingutega ehk vurasime eriti intensiivselt mööda Londonit ringi metroode, busside ja rongidega. Ühel hetkel sattusime üsna juhuslikult ka Harry Potteri platvormi lähedusse, mida märkasime vaid tänu tugevasti rüselevatele turistidele, kes pildi tegemise pärast teineteist karjudes ründasid.
Plavorm ise asub siis King Cross Station's, kus kõrval on ka turvameeste poolt turvatud Potteri pood. Mind isiklikult lummas rohkem ikkagi arhitektuur. Imeilus ja super toreda värvilahendusega, kellel siis vikerkaar meelt rõõmsaks ei teeks.
Harry Potteri maagiline 9 3/4
Seejärel jalutasime natukene ka väljas eriti karges ja värskes õhus, külastasime siseturge ja jäädvustasime tänavakunsti.
turg
rohkem kui 100% minu teetass
Rohkelt omapärast kunsti leiate kunstniku kodulehelt:
Vihmane linnatänav
Peale rohke hullunud ringiseiklemise linnas, võtsin ma endale hetke, et patareisid laadida ja Silja tagasi tuua. Jalutasin Trafalqar Square'l olevasse National Gallery'sse.
stunning
London armastab vikerkaari
Trafalqar Square
Ja nagu ka Vegas, armastab London suuri lõvisid
Statue to me, as I'm a lion sign. Vot sellised armsad lood
Galerii kohta ütlen ainult kiidusõnu, sest mina jalutasin ja nautisin kunstiteoseid kusagil 2,5 tundi ning tundsin küll, et jäi täitsa väheks, väljas oli ka selle aja peale täiesti pimedaks läinud. Galerii sissepääs on tasuta muide. Ning kohe National Gallery kõrval asub Portrait Gallery, mille kohta mulle on jagatud ainult ülivõrdes kiidusõnu. Üleüldse tehes uurimustööd Londonis asuvate galeriide kohta jäi mul ikka ja jälle suu lahti, sest neid on nii palju ja nad kõik tunduvad vägava tugeva karakteriga olevat. Seega jääge minuga ja saate teada.
külm aga nii tore aeg in Picadilly Circus
ning väikesed armsad butiiktänavad mõnusate kohvikute ja pubidega, mis tänaseks päevaks
on juba täiesti koduseks saanud.
Mu neljandal õhtul käisin Kateriina ja tema sõpradega väljas, oh joy, kui palju nalja, naeru, tantsu ja head muusikat mahtus sinna õhtusse ja öösse ja hommikusse. Täpselt üks pilt ja üks video.
Alustasime oma õhtut crazy'st Soho'st, kus asub ka minu töökoht
Lõpetuseks aga natukene mõnest mõttest, mida olen selle lühikese ajaga ikka ja jälle mõistnud, kolides siia võõrasse riiki, võõrasse keskkonda, jättes maha Eestisse ja üle maailma oma sõbrad, et leida midagi Londonist.
Jah muidugi ma mõistan absoluudselt, et kõigile ei sobi selline elustiil, mina aga olen veel liiga seiklushimuline, et kuskile rahulikult paigale jääda.
Mina olen saanud pisiku, mis paneb mind tahtma uusi kohti niiväga avastama ja end proovile panema. See pakub mulle rahulolu ja õnnetunnet :) Ma olen juba täna nii õnnelik siin, saanud iseend rohkem tundma tänu uutele olukordadele, mida ma kindlasti ei oleks kogenud näiteks Eestis olles. See, kuidas enda eest seista ja võtta vastu väljakutsed, nii et sina võitjana väljud. Jah, see nõuab julgust, samas tunnen väga tihti, et see oli ainus loogiline samm mida teha edasi. Iseenesest juba linn nimega London pakub sulle palju võimalusi, aga sa pead olema ise paganama tahtejõuline ja oma mugavusstoonist välja astuma, et midagi korda saata.
Mitte üksi asi ei juhtu üleöö, kõik võtab aega ning eos astutud pisikeste sammude tähtsust näod sa alles kuude ja aastate pärast. See, mis mind edasi viib on minu väga tugev usk iseendasse ja sellesse, et mitte kunagi ära kahetse ühtegi tegu ega otsust, sest sellel hetkel oli see täpselt see, mida sa tahtsid.
Ma naudin siiralt iga päev ühe rohkem seda, et olen nii vaba, et juhin ise oma elu ja teen omad reeglid ja rikun ja järgin neid täpselt nii, nagu minule õige tundub. Ma näen, et kui ma olen mina ise, tuleb ka minu ellu minuga sarnaseid inimesi, mõned neist jäävad, mõned kindlasti mitte. Aga see ongi elu võlu. Läbi iga inimese, kes meie teele saadetud on, õpime me midagi ning minujaoks on kujunenud see väga suureks väärtuseks hetkest, kui ma sellest aru hakkasin saama, et asjad tõesti nii toimivad.
Kui me ei proovi, ei saa me iialgi teada ja see vast ongi kõige kurvem, mis võib juhtuda.
Tänaseks kõik, kirjutan Teile varsti varsti uuesti, mis toimub ja mida kõike toredat ma korda olen saatnud.
Seniks aga mõnusaid päikest ja rõõmu täis kevadpäevi, sest meil on kevad juba täies mahus käes, kõik õitseb, päike särab ja paitab mõnusa kevadbriisiga.
Teie Red
