Look around, world is yours

https://www.youtube.com/watch?v=93ASUImTedo

Hellou :)

Mul on nii hea meel Teiega jälle kontakti saada ning Teile kirjutada, millega ma Californiamaal tegelenud olen. Mu blogi on minujaoks kui väikene osa puhastusest, see on kui kerge rituaal, kus ma saan Teile, peaaegu et kõik asjad ära rääkida ning siis puhta mõnusa enesetundega edasi minna..Samuti, saan siia laadida kõik pildid, mis mu telefonis asetsevad ning see on ka ühtlasi ainukene koht, kus ma seda teen, sest mulle endale meeldib nii väga vaadata kellegi blogis pigem pilte kui juttu. Okei, hea selgitav jutt on alati asjakohane, aga mitte liiga palju..aga niipalju kui Te mind tunnete, siis Te teate, et mulle meeldib jutustada..väga.
Niisiis mai kuu viimasel nädalavahetusel, õigemini juba reedel läksime sõbrannaga Mightysse ning edasi viisid teed Public Works'i. Oh god damn kui hea muusika viimases oli. Viis minema.

 4 am boršisupp

Laupäeval sadas terve päeva, seega magasime kogu laupäeva maha. Korraks käisime toidupoes ning laenutasime õudukaid. Päris toredad thrillerid olid. Uni tuli vaatamata sellele, et terve päeva sai voodis oldud, siiski väga hea. Pühapäeva hommik oli varajane ja värske, võtsin rongi ning sõitsin koju. Ilm oli imeilus. Nautisin rongisõitu ja omi mõtteid, head muusikat ja lugemist. Kodus vedelesin edasi, kuniks sain sõbraga kokku ning läksime Stanfordi jalutama. Edasi ronisime kuskile katusele, kuhu ei oleks tohtinud turnida, aga mind on nii kerge nõusse rääkida. Hirmuäratav ronimine mööda tuletõrjeredeleid oli kõrgushirmu ületamist väärt. (langevarjuhüpe on hoopis teine asi). Nägime sealt kõike. Super ilus oli, aga mul ei ole pilte, sest väljas oli nii pime, praktiliselt oli öö kätte jõudnud. Aga must taevas, tähed, Stanford, tuuled kõikuvad palmid..aaah. Tol hetkel jälle, Silja oli nii õnnelik ja rahulolev, et süda tahtis välja hüpata.

 poolel teel

Kuna ma kardan väga palju kõrgust, siis üleval olles ei julgenud ma rohkem pilti teha, sest lihtsalt mõtlesin, et kukutan oma telefoni kogemata või nii alla..


Ning ühel nädalapäeval astusin läbi Terje roosast maailmast

Nädala sees tegin tööd ning olin koos oma ägedate kuttidega. Natukene jäi aega ka üle söögitegemiseks, mida siin juhtub minul ehk korra poole aasta jooksul.

kanafilee, brokkol, spinat, tomat, muna ja natukene juustu

ohtralt pipart

maitses nii hästi ja oli kõhus väga kerge

spinat, muna, tuunikala ning tomat

see teine kord, kui mul oli aega süüa teha

meie esimene aprillinädal oli täiesti sajune

Esimene aprilli nädalavahetus algas rahulikult, olin Magdaga kodus, vaatasime ära vist 54 episoodi Seks ja Linnast ning ajasime juttu. Võtsime reede õhtut väga rahulikult, sest me olime väsinud neiud.

Reede pärastlõunal, üsna õhtupoolikult tegelikult käisime Half Moon Bay'l ning see, kuidas taevas mängis, oli lihtsalt midagi imelist. 

 loodus mängis

 

Laupäeva päeval ilmusid sõbrad siia ning läksime Golden Gate parki, kus oli selline mõnus ja väga rahvusvaheline kokkusaamine/koosolemine rohelisel aasal grilli kõrval. Päike paistis ning taevas SF'i kohal oli täielikult helesinine. Laotasime suure teki maha murule ning väga kiiresti täitus see rahvaga. Meil oli Vana Tallinnat (aitäh sõber Siimu selle eest), veini, shampust, salatit, head (uut) seltskonda ja nauditavat muusikat. Kõik oli olemas. Kõik olid õnnelikud. Kõik olid vabad. Kõik olid rohelised ja rõõmsad. 

nii tore lillelaps, kes kogu üritust korraldas :)

Plaan oli minna päikeseloojangut vaatama randa, aga selleks ajaks, kui meie randa jõudsime, oli päike looja läinud ning suur osa rannast oli täidetud lõketega. See on üks asi  siin, mida ma olen koguaeg tahtnud teha - olla mõnusalt lõkke ümber ning kuulata ookeanikohinat, vaadata süsimustas taevas helkivaid tähti ning seljataga öös säravat San Franciscot.

(pildimaterjal puudub, kuna telefon oli autos)

Pühapäval olin kuidagi väga loomulikult varjane ärkaja ning kell 10 või midagi taolist sõime jube kodus kõik koos hommikust. Ilm oli väljas super ilus ning läksime Margrethiga Stanford Dish'le, mis asub siis Stanfordi Ülikooli taga, mäe otsas. Hiking trail on kogupikkusega 4 miili ehk 6,5 kilomeetrit. http://www.everytrail.com/guide/the-stanford-dish-hike/map 

Siit saate väikese ülavaate.. 

Meie kaugele ei jõudnud, kuna olime selga pannud lihtsalt liiga valed riided, ehk väljas oli sooja kusagil 26 kraadi ja sinine taevas. Õige oleks olnud minna kergetes spordiriietes, selleni jõuan ehk käesoleval nädalal. 

Jalutasime natukene ülesmäge ning istusime murule maha. Ajasime juttu, nautisime viludat ning üks väikene oravapoiss käis meid ka aegajalt piilumas. 

 Stanfordi torn ja Silicon Valley, luban et sellel nädalal lähen teen trenni kogu raja pikkuses ning klõpsutan paar paremat pilti ka

jumalik valgus langes

Jalutasime alla Stanfordi ning tegime mõnusa jalutuskäigu ka ülikoolilinnakus. Kõik nurgad ja tänavad saavad üha rohkem kodusemaks ja selgemaks. Sõin ka üle aasta oma esimese jäätise ning ega rohkem enam ei taha ka. Veetsime veel tunnikese koos ning siis oli minul aega Magda juurde sõita ning edasi vaadata, mis päev toob. 

Sõitsime San Mateo silla alla, kaasas padjad ja pleedid, et surfkaitingut vaadata, ilma, Bay area'd ja teineteise seltskonda nautida.

Koht iseeneset oli VAPUSTAV. Seal näe kõike kolme silda - San Mateo Bridge, Bay Bridge ning Golden Gate Bridge, San Franciscot, Oaklandi ja Berkeley'd, mägesid mõlemal pool lahte ja loojuvat päikest, SFO lennujaama ning üle pea madalalt lendavaid/langevaid lennukeid. 

Me sõitsime Foster City'sse. 

 Iphone'i kaamera ei ole nii suur zuumija, tegelikult oma silmaga näeb siit San Franciscot ning Golden Gate'i silda ja Bay Bridge'i.
Päris awesome.

 :) 

 San Mateo sild, kogupikkusega 7 miili ehk 11,8 km.

 Selline pikk pikk sild

 San Mateo sild kodurõdult

 Laupäeva õhtul olime nende mägede taga, kuhu päikene loojus, rannas Vaikse Ookeani ääres

yes indeed, be aware!

 raja kõrval, seljataga laiub suur golfiväljak

Saan järjekordselt tagasi vaadata ja öelda, et nautisin igat hetke. Kusagil paistab alati päikene, ning mina olen endiselt üks õnnelik neiu California päikese all uute ja vanade sõpradega. Avastades vikerkaari ja ükssarvikuid ning salapäraseid seni avastamata radu ning korrates jälgi, kuhu need kunagi juba ammu maha sai pandud, meenutades mälestusi  ja hetki ning neid ikka ja jälle juurde luues.  

Kallistuste ja musidega, 

Teie Silja