Tere, mu armsad!
Olen jõudnud oma tegemistega täpselt sinnamaani, et viimaks on mul aeg Teile ära rääkida, kuidas tähistasin oma teist, Eesti Vabariigi 96ndat sünnipäeva siin Californias. Eesti By the Bay "kommuuni" pidulik tähistamine leidis aset, nagu ka eelmisel aastal, Plug and Play Tech Centre's Sunnyvale'is, 22. veebruaril.
Tulen aga korraks kiirelt tagasi eelmise aasta juurde, sest minujaoks oli teine aasta palju põnevam, armsam ja ägedam. Tundsin end nüüd juba kui osana siit, et elangi siin ning minu ümber on kogunenud nii suur hulk nii toredaid eestlasi. Mäletan, et eelmisel aastal olin just 2 kuud Caliornias olnud ning ootasin EV 95ndat sünnipäeva kohe väga, eriti sellepärast, et olin ju nii kaugel ning tähistades EV 94ndat sünnipäeva Eestis - mis oli eriti patriootlik ning pidulik sündmus (elasin siis Tartus,täpselt Vanemuise teatri taga, kus ball toimus, ning jalutasin too päev mitu korda kaubamajja ja tagasi ning nägin kogu valmisseadmist jne, + vaatasin kodu sõpradega balli ülekannet ning tegime Eestipäraseid sööke ning läksime hiljem välja). See aasta toimus aga presidendi vastuvõtt minu kodulinnas Pärnus :)
2 aastat tagasi
Nüüd aga tagasi aastasse 2013, kui esimest korda EV sünnipäeva siin tähistasin. Kuna teadsin ainult tol ajal vaid Liisut ning tema teadis nii väga paljusid, siis oli mul seal väga kohatu ja veider olla. Ootasin suhteliselt terve aja, et millal me nüüd ükskord minema hakkame. Ja ükskord me läksimegi. Peale seda tundsin veel kuid, et ma ei vaja enda ümbere rohkem eestlasi. Kuni mingi kuskil mai alguseni. Arvan, et just sellel ajal hakkasin rohkem ringi liikuma ka Eesti seltskonnas ning tänaseks päevaks olen ümbritsetud uskumatult toredate ning andekate ja inspireerivate sõpradega. Oskan vaid öelda, et saatusel on omad teed.
Tol aastal ootasin aga kodumaa sünnipäeva, väga väga. Kuna tean nüüd juba palju eestlasi ning boonusena võtsin kaasa Margrethi, kes oli täpselt nagu mina esimesel aastal.
Pean, jah, tõdema, et olin natukene pettunud peos, sest et ootasin heeringat ning kartulisalatit ja peenleiba (mis oli eelmise aasta peo parim osa). See aasta oli laud kaetud värske salati ning riisi-makra salatiga ning singirullide ja peenleivaga (viimased kaks olid muidugi maitseelamus)
Saabusime peole üsna varakult, mitte küll päris alguses aga ajakohase hilinemisega. Tegime ennem minu juures natukene sooja, sättisime ja läksime.
Palju õnne esimest korda!
Kõik oli üsna vaikne ja rahulik ning meie hiilisime vaikselt toidulaua juurde, et seejärel kõnet kuulata. Mina leidsin aga kohe nii mitu sõpra, et kahjuks jäi kõne kuulmata ning naljad ka. Oh well.. I guess that's ok. I didn't miss nothing nice. Pärast aga kuulsin väikest kokkuvõtet kõnest, ning kõlama jäi irooniline mõte sellest, et küll räägitakse siin ühtsest Eestist ja kodanikutundest, kuid selleks, et Eestis midagi paremaks teha, selle jaoks ei liigutata lillega. Ma ei ütle üldse, et mina olen parem, aga samas ei pillu ma ka avalikult välja suuri sõnu kogu olukorra kohta.
Nägin palju tuttavaid keda ei olnud tükk aega näinud ning sõpru, kellega igapäev kokku ei jookse. Juttu jätkus kauemaks. Üsna varsti tutvusin ka uute toredate ja noorte eesti poistega. Ma isegi enam ei imesta, kui väikene on Eesti ning üldse kogu maailm..sest ikka keegi teab kedagi ning tuleb välja, et ühiseid tuttavaid kellekagi on rohkem kui veel.
Viksid ja viisakad
2014
Ühe väga õnneliku ja positiivse naisega, minu kallis Terje :)
Ning need kõik noored toredad eestlased + üks äge lätlane.
Loomulikult olime viimased kes peolt lahkusid, siis kui muusika kinni pandi ning tuled maha lasti.
Maiuspala
Neiu Margreth
Neiu Marta
Pidu oli nagu ikka formaalne ning tore ja plusspunktid lähevad uute toredate tutvuste suunas! I'm happy vol.1
Pühapäevase päeva veetsin basseini ääres ning võtsin esimest korda päikest. Nii hea soe oli, kuupäev 23. veebruar. Lugesin ajakirja, kuulasin head muusikat ning rääkisin juttu ühe vana eesti sõbraga, kes oli just varsti lendamas LA'sse, seega olin nii osav ning jagasin oma nõu kuhu minna ja mida külastada. Seega võtsin aega täielikult puhkamiseks ja iseendale (tõestusmaterjal on allpool). Õhtul sain kokku Margrethi ja Steniga. Käisime söömas ja piipu tegemas (mina piirdusin veiniga). Nii tore oli terve õhtu maailmaasju arutada ning eesti keeles rääkida.
piibumenüü kaunis kujundus
Eesti Vabariigi õigel sünnipäeval, 24. veebruar, aga olin kutsutud Terje ja Henki poole. Kuna teadsin jälle vaid kolme perekonda, siis tegin kiiresti tutvust ülejäänud eestlastega ning veini, head toitu, muusikat, viktoriini ning jutuajamist jätkus kogu õhtuks.
Astusin uksest sisse täpselt ajaks, kui hakati Eesti kaardi pilti tegema. Esindasin siis kogukohta Pärnut.
I'm happy vol.2
..ning edasi läks viktoriiniks, meie kolmene tiim tegi hea töö:)!
Laulsime tagahoovis California tähistaeva all, tõrvikute saatel Eesti Vabariigi hümni. See hetk oli nii aus ja siiras ning ütlen, et tundsin end uhkena, et olen eestlane omade keskel. Me hoidsime ja hoiame siiani kokku. See on suur väärtus.
Tutvusin jällegi, väga paljude imetoredate eestlastega. Seega läks minu kodumaa sünnipäeva tähistamine täielikult asjaette. Kogu õhtu oli täis nalja ning naeru ja kõike paremat. Ütlen suured tänu-ja kiidusõnad perekond Hengile, kes tahtis ja viitsis korraldada nii suurepärase õhtu. Mina sain palju positiivseid ioone terveks nädalaks. Ei oleks osanud parimat sünnipäeva tähistamist tahta. Kõik oli superdruper suurepärane.
Mäenõlv
Ütlen veel niipalju, et hetkel elan endiselt maapealses paradiisis siin :)
Viimased nädalavahetused on olnud tegusad ja sotsiaalsed, niipea kui jälle rahulikumat aega on, viin teid kurssi olukorraga. Luban.
Nüüd aga soojad kallistused ning soojad kevapäikese kiired Teile, sest meil on meeletult ilus kevad kätte jõudnud. Uus hingamine ja uus algus.
Teie Silja
No comments:
Post a Comment