https://www.youtube.com/watch?v=wcV1UpZAWAc
olustik
ma hakkan vist omadega ajalises mõttes järjele saama, kuigi minutid tiksuvad ikkagi kiiremini, kui mina siia kirjutada jõuan. Aga ei ole midagi. Tahan Teile rääkida natukene juttu, sellest, mis toimus minu elus need 5-6 nädalat kui ma üldse blogida ei jõudnud ehk mul puudus kontakt Teiega, üsna totaalselt. Ma olin koguaja, loomulikult, Californias, ei reisinud. Või no mingis mõttes ka reisisin, sest ei olnud ühtegi nädalavahetust, kus ma oleksin kodus olnud. Reedeti peale tööpäeva lõppu pakkisin asjad ja kolisin end kuni pühapäeva õhtuni San Jose'sse või San Franciscosse. Ma ei oska ega mäleta enam ajalises dimensioonis nädalavahetusi, kus millises linnas olin, aga saan Teile rääkida niipalju kui oskan, sellest millised minu puhkepäevad välja nägid.
Mul olid minu eestlased (armastan neid nii nimetada, sest seda nad ju mul siin on) ja mõni põlis ameeriklane ka.
õhtusöögid
kogume mälestusi
langev pokaal
San Jose nv kodu
Ja oi kuidas me puhkasime, me olime tõelised kodukiisud päeval - lesisime päikesekäes, käisime palmide all basseinis ujumas ning õhtul viisime lõvid välja. Meil olid kõige mõnusamad ja idüllilisemad päikesepaistelised California suve puhkepäevad, me unustasime ära kogu maailma ning nautisime oma seltskonda. Kui sa hõljud veekohal kätel, sul on tuules kõikuvad palmid ja vaikselt kumama hakkavad tähed taevas, siis sa unustad end hetke. See on parim unustamine.
..ja lugesime kohaliku väljaande luulet, kaunimat ajaviidet on raske suvepäeva leida
näitasin suunda...
..kuhu mullid minema peavad
SF Haight st
täiesti keskel ja nii rahul
sasipundar
öö lõppes ja hommik algas End Up's
/mis on eelkõige tuntud SF's kui geiklubi/ - varieeruvus on suur ja erinevaid ning väga huvitavaid inimesi on tohutult palju, kasvõi üks õhtu kohalikega rikastab maailmapilti niivõrd palju
Ma ei oska Teile, ausalt, kirjeldada seda, kuidas mind paneb SF õhkama, ma oleks justkui kuskil pilves ja tripiks ringi, lai naeratus näol ja janu kogeda kõike. Hoomata endasse ja näidata end kõigile, imeda endasse kogu informatsioon ja lasta end lihtsalt voolul kanda.
Vool aga kandis alati koju tagasi, meil olid teise päeva mimosad ja shampused ja SF ägedad pubid ning parimad söögikohad. Olen rohkem kui kindel, et tänu seltskonnale, olid minu nädalavahetused lihtsalt vapustavad, õnnelikud ja ilusad. Me võisime juttu ajada varajastest hommikutundidest järgmise päeva hommikuni, reeglina vajas uni meid 4 tundi. Iga korraga, iga päevaga, iga jutuajamisega ja arvamusavaldamisega sain juurde enesekindlust, sain palju sooja tagasisidet ning aru, et meid kõiki ühendas tol ajal mingi ühine arusaam maailmaasjadest, mis oli nii tugevalt tajutav, et kananahk tuli ihule.
Tere hommikust
noormehed
ja noormehed neiuga
https://www.youtube.com/watch?v=BRZNyCwaPoY
Oli suvi.
Nüüd on sügis, ja mitmed meist lähevad omarada, kolivad, liiguvad. Öeldakse, et september on uus algus ja eks see ole tõsi.
Avastasin aga ühe ilusa pärli :), südames on väike sopike, mis ütleb, et tema tahab jääda kauemaks. Ja minu süda teab, vahel harva, aga teab, et ta jääb. Ma usun endiselt, et meil kõigil on oma inglid. Minul on üks ja nüüd on teine ka. Ta sirutab tiibu ning samal ajal katab mind nendega, oma headuse ja siirusega. Näeb minu sisse, üsna sügavalt, võibolla kaugemale kui mina ise tihti tunnistada soovin, mis minujaoks on totaalselt impressive. Ning imelikul kombel, see ei hirmuta mind karvavõrdki.
kui on aeg olla koos :)
Igaüks teist andis mulle palju juurde, tagantjärele pani rohkem, jällegi, inimesi väärtustama ja natukene rohkem läbi nägema. Oma maailmakogemusega ja elupagasiga rikastas igaühe mõttekäik/käigud ka mind. Ma võin öelda, et ei mõista lõpuni kedagi, aga leian samas, et ei olegi tarvis. On hindamatu väärtusega tegusid - ja kui inimesed Sulle ennast avavad, on see suurim samm ja austus Sinule. See on see, mis annab julgust iseenda sisse vaadata ja ehk ükshetk ka mõista.
Tänan Teid selle eest!
Soojade kallistustega, Silja
palju sa selle aja jooksul juurde oled võtnud?
ReplyDelete