https://www.youtube.com/watch?v=-Uh6VZF0R5U
Ajaliselt olen nüüd kõik sündmused peaaegu, et peapeale keeranud, aga ma usun, et ei Teid ja veel vähem mind ennast, see väga ei heiduta. Kui ma praegu oma esimesest Californias veedetud ja tähistatud sünnipäevast ei räägiks, jääks see sündmus omadega kole tagaplaanile, niigi on möödas nüüd juba kuu.
Nagu eelmises postituses mainisin, siis katsun siin mitte ootusi üle lüüa, sest siis on pettumused kerged tulema ja gowiththeflow töötab mul alati kõige fun'lt.
Sedasama tegin ka oma sünnipäevaga, kuna 6. august oli teisipäev ehk siis täispikk tööpäev mulle, ei hakanud ma midagi otseselt planeerima, no okei, mul olid küll sõbrad, kes tahtsid mind sööma viia õhtul, AGA ma olin suutnud teisipäevaks hoopiski haigeks jääda. Kohe nii haigeks, et mul isegi ei tulnud hommikul meelde, et mul on tähtis päev käes. Suutsin end eelneval nädalavahetusel nii ära külmetada, meil oli nö terve nv kestev (kirjutan tõenäoliselt mingis järgnevas postituses) minu sünnipäeva eeltähistmine. Aga mis seal muud, kui kingituseks sain haiguse ja oi kuidas veel. Ärkasin hommikul eriti tugeva peavaluga, läbi nina hingamisest ei olnud isegi mõtet mõelda ning kogu keha oli kui kuskilt autorataste alt läbi käinud, korduvalt. Kõik oli valus, loid, pinges, raske ja iga liigutus tundus tõelise eneseületusena. Kurk oli nii valus, et neelatada oli üsna võimatu, või no seda ikka tuli teha aga sõna otseses mõttes läbi pisarate. Ööläbi olin iga paari tunni tagant üleval ja võtsin tablette, hommikul uued sisse ja kuhjaga kummeliteed meega kurgule + veel mingit kurguteed. Reedeks oli planeeritud sünnipäeva pidamine, mille laupäevaks lükkasime. Viie päevaga jõin sisse üle liitri mett ja ei teagi mitu liitrit teed, mett läks veel ka kurgule väljapoole jne.
.JPG)
Õnneks leidus poes kummeliteed, mille tagaajamine oli omaette seiklus :)
Häält ka ei olnud. Sünnipäeva päeval, ei olnud kübetki erilist tunnet, ainuke soov oli voodi ja uni. Mida aga ei olnud võimalik teha, vapralt hängisin terve päeva ära, kuni tuli Magda cupcake'i ja küünalde ja kingiga.
crazy Guess pink shoes from M
Ajasime tunnikese juttu, nii palju kui mul oli võimalik häält kurgust välja pigistada. Me ei olnud teineteist näinud nii kuu või natukene peale. Olime erinevatel aegadel reisil, nii et juttu, võite ette kujutada, oli tegelikult palju palju, mis tuli kergelt tunnikesse panna, eriti kähiseva peaaegu olematu häälega. Saime hakkama. Peale seda, kui M minema läks, tundsin, et vajan uut pead, mitte tema pärast loomulikult, aga pingutasin väga, et kaasa mõelda, süveneda, kuulata, tähele panna ja ise sõna sekka öelda meie jutuajamisele. Natukese aja pärast tuli Liisu chicken soup'ga ja tõi palju roose ja nagu ka M - palju positiivset ja lootusrikast naeru, et küll ma terveks saan.
No ma teadsin, et terveks saan niikuinii, aga oleks võinud siis ju oma sünnipäeval mitte sellist trikki üldse teha. Aga mis seal ikka, läksin voodisse 9 õhtul ja järgmine hommik oli sama paha olla.
Vähemasti jääb see hästi meelde :)
https://www.youtube.com/watch?v=IcrbM1l_BoI
Nüüd aga laupäeva juurde, tähistasime minu sünnipäeva ja ka tegelikult minu 8ndat kuud Californias. Kutsusin oma mõned sõbrad, oma eesti sõbra poole korterisse San Franciscos ning veetsime päris mõnusalt aega, enne kui klubisse läksime. Avasime Vana Tallinna, tantsisime, ajasime juttu, keerutasime, tegime nalja ja olime ilusad, poseerisime ja särasime, nautisime seltskonda.
SF udu kattis meid
kurja näoga 23 aastane
seeriast 'Silja ma vajan sinust klaasiga pilti'
Kell jõudis mingiaeg juba nii kaugele, et oli aeg sammud mäeotsast alla seada (st kutsuda takso ja välja mõelda kuhu minna). Mahtusime kenasti kahte taksosse ära ja lasime end natuke maad enne Union Squar'i maha panna ning jalutasime siis sinna, sest Liisu juba helisats et me nüüd kiiresti tuleks. Jõudsime siis kohale kui mu armsad olid šampuse kusagilt välja võlunud ja mehed, kui ma õigesti mäletan, lasid selle nagu vanad võidukad vormel ühe kunnid vahutavalt korgi taevasse, suure pauguga (nad ei tee seda kunagi šampusega reeglina, sest mina kardan kohutavalt ja nad teavad seda - ütlen ainult, et sinisilmsed mälestused lapsepõlvest).
õpetasin kaerajaani...
...ja puntratantsu
Mingihetk oli tunne, et terve Union Square on vaid meid täis, natukene eemalt leidsime seltskonna, kus poiss kitarri mängis ja laulis ning appikene, kui ilusasti. Kuulasime nii kaua kui aega anti, ning läksime kluppi. Enne seda tegi L ja U minuga veel pm midagi valsisarnast, nii soenduseks.
kui mees laskub šampusega põlvili, neidude ette
Teepeal kohtasime noormeeste seltskonda, kes samuti ühe sõbra sünnipäeva tähistasid, seega meelitasime nad endaga kaasa ning läksime meie plaanitud klubisse.
Union Square
Kuna mina olin sünnipäevalaps ja teise seltskonna noormees ka, siis lasti meid kahekesti kluppi sisse (tasuta), nö tsekkama, kuidas on atmosfäär, palju on rahvast ja mis on muusika, ning et kui mulle meeldib, siis lähme kõik. Ma ei pidanud trepist alla minemagi, kui tundsin, et väga õige koht - vibe, muusika, tuled, inimesed, atmosfäär jne. Klubis läks kuumaks ära, või nimetame seda palavalt hulluks. Kõik see kokku viis meid selleni,et mu tüdrukud tõstsid mu lavale dj puldi ette tantsima. Ahhaahhaaamazing.
https://www.youtube.com/watch?v=Wzn9m4GmXEw
Minu Triin, väljendasime kiindumust
võtsin lava üle
mul on ka video sellest, aga kahjuks ma ei oska seda siia üles laadida, aga postkasti kui on soovi - siis sinna oskan selle küll panna
Me tähistasime minu sünnipäeva SF's. Me tähitasime seda Union Square'l ning seejärel klubis, ma olin koos oma kõige toredamate inimestega. Ma seiklesin natukene öösel linnavahel ja me ajasime koos hommikuni juttu. Ma võin julgelt väita, et minujaoks oli see täiuslik sünnipäev, ja ma teen endiselt kõigile kniksu ja ütlen aitäh olemasolu, kaasaelamise ja austuse eest. On asju, mis on hindamatud ning see on üks neist.
Järgmisel hommikul tellisime tom khad ja noormehed tõid šampust, järgmise ringi tõime meie M'ga. Istusime jälle, kõik koos rõdul maas, jutustasime ja hingasime sisse San Franciscot.
https://www.youtube.com/watch?v=LFasFq4GJYM
cheers! for life, new morning
Tere hommikust!
Keegi lõhkus pokaali, kes - on saladus. Võin aga öelda, et seekord ei olnud kildude näol
õnnetooja mina
Päeva poole läksime M'ga maja taha mäe otsa, et peaaegu kogu linnale pilk peale visata ja nautida. Mõeldud, tehtud. Olen õppinud armastama, tõeliselt armastama seda SF udu, see on nii õige ja sobib sinna.
Udu ongi SF, nii ta teeb, enamvähem iga päev
Täpselt vasakul pool oleva künka taga on kesklinn
oh seda õnne..
...ja rõõmu
Ning peale seda asjatasime veel ning läksime M'ga Embarcaderole jalutama (Pier). Jalutasime nagu kodulinnas, oioi kuidas ma JUMALDAN ja NAUDIN seda, võtsime metroo ja sõitsime Market st'le, kust oli jalutada nii 300m.
minu esimene sõit metrooga siin
Mõlemad olime lummatud, ikka ja jälle sellest suurepärasest linnast. Vaatasime natukene purjetamist ning läksime sööma. Tagasi jalutades läks juba pimedaks ning Bay Bridge säras jälle täies hiilguses. SF oli jälle käed ümber minu mässinud ning ei tahtnud, mina ka ei tahtnud, enam lahti lasta...
American cup käib praegu
Embarcadero st ja kesklinna algus
vana Bay bridge, nüüd on uus, pildi saate homme :)
Minu tänasega ja Teie eilsega (6. sept) täitus mul Californias 9 kuud, tähistasime toreda seltskonnaga, hea söögi ja joogiga. Olen ka ametlikult 23 ja üks kuud noor.
Celebrate life
Sooja kallistustega Teie Silja
No comments:
Post a Comment