Now someone else dancing in my shoes

Helllou kullatükid,

jälle. Jälle on natuke liiga kaua aega möödas, kui ma Teile enda elust ülevaate andsin. Kuna lühikese kahe või natukese rohkema nädalatega on nii mõndagi juhtunud siis, arvan, et teen kaks eraldi postitust. Muidu jälle emme ütleb, et kui lõppu jõuab, siis on algus juba meelest läinud.

Selles postituses räägin Teile oma kordaminekutest kahel viimasel nädalavahetusel ja nädala sees ning järgmises siis nädalast, kui poistel oli koolivaheaeg ning mida me siis viie vaba päevaga peale hakkasime.

http://www.youtube.com/watch?v=YlUKcNNmywk

http://www.youtube.com/watch?v=Khd3tIuqhIo 

Olen hetkel punase pipra lainel ning iga lauluga meenub mulle sellesuvine red hot chilli peppersi kontsert mu väga ägedate plikadega (neiu Kateriina ja neiu Aljona).

Igastahes, läheb minu elu endiselt hästi, olen üsna trennilainel ning nuputan koguaeg välja, mida tervislikku ja maitsvat süüa (hetkel on lemmikud lõhe ja palju rohelist salatit ning sushi (lõhe või kurgiga) ja avokaado olen ka endajaoks siin taasavastanud. See on siin nii nii palju parema maitsega ning üksõhtu siis sai asi selgeks miks - California on ju avokaadomaa). Aga kui täiesti aus olla, siis ma kardan nüüd juba sutsukene seda maratoni, kõik koguaeg küsivad ja ootused on üleval ning ma teen kõik selleks, et mitte iseennast alt vedada.
Aga peale spordi olen hakanud vaikselt ka kooliasju uurima ning kui ma kunagi siis ära otsustan ja ära valin ja ehk ka kuskile sisse astun siis kirjutan Teile kindlasti kõik faktid ja punktid ilusasti lahti siia. Miks, millal, kuidas ja kus kohas. Seni aga on ootan lubade ja ID saamist, ehk pääsen 29. aprillil sõidueksamist läbi. (Siin on ID ja load koos).

Peale nende kahe asja kulgeb elu põnevalt, siia sinna. Nädala sees on meil M-ga endiselt harjumus mullivannis käia ja lõõgastuda, kuigi vahel on see nii raske, sest ma lihtsalt ei saa hingata seal vahel - nii soe ja nii palju kloori. Varsti olen ise üks suur kloor siin.

http://www.youtube.com/watch?v=0C3zgYW_FAM  tujumuusika, nunnu monkeypoiss ja vabadus

Aga oli siis kätte jõudnud järjekordne nädalalõpp ning me plaanisime Palo Altosse peole minna sõpradega. Mõeldud, tehtud - nagu ikka. Aga kuna minu pere siin sõitis minema reede pärastlõunal siis jäin jälle üksi. Aga seekord olid ju plaanid tehtud ning läksin siis M'i juurde, asjad kokku ja minujuurde tagasi. Jõime veini, sättisime end valmis ning läksime M2'i poiss-sõbra poole, kus keegi järjekordselt ei suutnud otsustada kuhu minna ning siis muudeti plaane nii umbes kolmsada korda. Haha, aga õnneks olime meie kindlad kuhu meie läheme. Niisiis läksid poisid San Fransiscosse ja tüdrukud Palo Altosse. Jõudsime enne 11 ning saime tasuta sisse, mis oli tore. Ning nii naljakas kui see ka ei ole, siis turvamehed juba tunnevad mind nägupidi ning teavad et ma olen Eestist. See oli küll meeldiv üllatus. Naeratasin suu kõrvuni peas ja astusin sisse. Muusika oli seekord päris okei aga kuidagi kahtlaselt teine rahvas liikus seekord seal. No mis seal ikka. Tantsisime oma tantsud ära ja veetsime head aega nagu ikka. Kuna minu lemmik kontsakingad olid viimased 3 nädalat minu sübra autos, siis läksime peale klubi neid ära tooma ning otseloomulikult tegime "tsirkust" tema autojuures, sest meil lihtsalt oli liiga hea ja lõbus olla. Mina sain oma kingad tagasi ning asetasin oma teised kontsakingad (mille emme oli mulle Eestist saatnud, ning mis olid samuti minu lemmikud lemmikud ja nii mugavad ja ilusad) (miskipärast, siiani ei tea miks ma neid autosse kohe ei pannud) ajalehe kasti peale, kõigi silmaalla, et ma neid mitte sinna ei unustaks. Ning kuna meil kõigil oli pilti vaja koos, siis lasime täiesti suvalistel kuttidel meist pilti teha ning nad ajasid meiega natuke juttu ning läksid siis minema. Ja voilaaa, hetk peale seda, hakkasin siis mina oma teisi kontsakingi kastipealt ära võtma - AGA ei olnudki midagi võtta, sest ilmselgelt olid KUTID, kes meist pilti tegid minu kingad endaga kaasa haaranud :D

 ma lihtsalt armastan igalpool oma telefoni välgutada ja mälestusi koguda

 get fit before clubbing, mina niisama trenni tegemas kui M end valmis seab

 No pildid maksid kätte, 

arvatavasti see võõras parempoolne noormees need kingad tasku pistiski

 Minu residents, väike vein, väike meik

Okei, minu esimene mõte oli, et minu sõbrad panid a'la nalja pärast mu kingad oma autosse, et natuke mu kulul jälle nalja teha, no tegid naljad ära, oli küll naljakas aga kingi ikkagi päriselt ei olnud. No siis mingiaeg kõik otsisid ja ikka ei olnud ja siis lõpuks taipasime oma suureks imestuseks et tõesti - need kutid virutasidki mu kingad ära. No ulme lihtsalt, miks oli kolmel kutil mu kingi vaja. Ja veel nii osavalt, et keegi meist ei näinud, kui nad need võtsid. Esmaklassiline. Siiani ajab naerma kogu see olukord. Ning siiani on kõigi põhiküsimus, et "Kus on Silja kontsakingad?" Ei saa vist pikka aega sellest üle. Niisiis nüüd tantsivad minu kaunid kingad kellegi teise POISI jalas. Uskumatu no, nii ikka teise kingi ära ei võtaks. Aga ausalt, oleks üsna naljakas ka näha oma kingi kellegi teise jalas klubis tantsimas, sest ma olen rohkem kui 100% veendunud, et siin selliseid ei müüda, ei ole ning kui peaksin neid klubis silmama, lähen ja küsin. Eks me näeme. Mõlemad Magdad lubasid, et riputavad plakatid Palo Altosse minu kingadest ja ühe kuti näost, kes meie pildile hüppas, haha, saame näha. Igatahes järgmine päev käis Magda koos oma poisiga Palo Altos ning nii muuseas otsisid nad ka minu kingi. Aga naasesid kahjuks tühjade kätega.
AGA aga aga mulle, kui seks ja linna austajale, meenus kohe 3 hooaja 17 episoodis "What goes around comes around" varastati Carriel ka otse tänavalt, küll jalast, tema Manolo Blahnikud ära. No vat siis, tema tasus natuke halba karmavõlga, aga ma hetkel ei suuda küll meenutada, millega mina selle olin ära teeninud :D
Mingiaeg hakkasime siis koju tagasi sõitma ning kuna ma ei tahtnud üksi öösel kodus olla, siis jäid Magdad minu poole, sõime minupoole nagu näljased kell pool neli hommikul ning diskuteerisime esimese maailma probleemide üle jälle meie elus. Enne aga kui koju tulime, oli minul suur sidruniisu, niisiis pätsasid Magdad mulle allolevalt naabrite sidurnipuult kolm sidrunit ning appikene, mis vahe on sellel sidrunil ja poe sidrunil. Ma ei taha vist kunagi enam ühtegi sidrunit poest osta. Nüüd aga on need otsas ning ma pean vist lihtsalt ilusti küsima minema, sest nad ei tarvita ise neid niikuinii ära ning oleks raiskasime need niisama maha pudiseda.
Söök söödud, sidrun tarvitatud ja jutud aetud skypisin Annaga mõnda aega ning läksin kell seitse hommikul voodisse. Uni aga oli nii kerge millegipärast ning siis kirjutas vend ning oli krapsti üleval, nii kümne ajal vist, skypisin kiiresti ema, isa ja vennaga ning ajasin ka Magdad üles nii kiusupärast ning siis läksin ise voodisse tagasi. Sain mõned tunnid magada, kui tüdrukud sõna otseses mõttes mulle tagasi tegid ning voodisse hüppasid hurraaga. "Good morning Sunshine" - loomulikult, kuidas ma sain pahane olla. Sädistasime nagu linnud oksal siin minu voodis tekipuntras maailmaasju ning siis panime end valmis. Viisime M2'e ära ja mina ja Magda läksime tema lõhnajahile. Kimasime San Jose'sse. Shoppasime veidi, tegelikkuses ostsime lõhna ära ning seejärel hakkasime mulle uusi bikiine otsima. Aga tulutult, no ei leidnud. Kuna kõhud olid tühjad, otsustasime, et võtame midagi kiirelt süüa ja lähme ära välja, sest õues oli nii ilus ilm - päike ja hea soe ning oleks patt terve päev kaubamajas veeta. Söödud, jalutasime uksepoole juba, kui Magdal oli vaja mingisse täiesti suvalisse poodi kiiresti sisse hüpata - ning mina siis sain endale seal ootamatult bikiinid ja kleidi.
Tore. Läksime siis välja päikese kätte, reaalselt lubasime, et külastame ka sõpru, kuid selleks ajaks kui meie valmis olime, tegid nemad oma uinakut. Seega hakkasime juba tagasi sõitma, kui nad endast vabandusega märku andsid. Aga oligi juba hilja ning ees ootas uus murevaba pidu siinsete sõpradega. Mõtlesin veel, et teen väikese uinaku enne kui lähen, aga no kus sa sellega. Kiirelt käisin poes ära ning ostsin munadepühade puhul poistele suure suure laulva õhupalli, mis loomulikult poes röökima hakkas ning sain siis küllalt tähelepanud ja kommentaare (õnneks ainult häid) ning suure kõhutäie jälle naerda iseenda üle (õhupall elab siiani ning on üsna annoying).

 freeway lehmad "karjamaal"

 leia pildilt Silja

 "kõigetargemad" 

 seapilt Annale

 but look what i have!

:*

 prügikasti najal, parim koht pildistamiseks

 San Jose koos Siljaga

 naerata ja ole nunnu

 edevus tapab täiega

 ...ja täiega...

 ...lõpmatuseni

 Krissule, palju magusat!

selline mõnna igapäevane kleit sai välja valitud :)

Läksime siis uuesti Palo Altosse, kuid mina olin nii väsinud, et ei suutnud kuidagi seeõhtu pidu suuresti nautida ning klubi oli täis kuidagi väga kahtlaselt vanemaid inimesi ning oi kui närvi ma läksin igakord, kui keegi minuga tantsida tahtis - see oli üks nendest õhtutest kus ma tundsin, et "las ma olen oma ruumis ja tantsin, ei ole vaja nühkida siia sinna mul küljeall" ning "aitäh, ma ei soovi kokteili, ei on ei, millest sa aru ei saa", ma olen siiski Euroopast ja minu sõnu maksab. Olin paar korda juba nii piiripeal, et mõnele slap'i anda, kuid talitsesin ennast ning siis mõtlesin endamisi et jumal jumal Silja, saa üle ning see kogu see situatsioon tundus nii totralt naljakas. Järeldus siit, et ei tasu ikka väga väga väsinult ennast välja tassida, siis ajab iga asi kopsu üle maksa. Õnneks ei ole ma vinguja, seega keesin rohkem seest, kui välja näitasin. Muidugi oli tore, aga tahtsin koju rohkem. Ning vahetult enne, kui autosse istusin tuli neli noormeest, kes meid afterparty'le kutsusid, ütlesime viisakalt ei ning tõstsin juba oma jala autosse, kui üks neist minujuurde tuli ning küsis, et kust ma pärit olen (minu aktsendi tõttu siis), et Venemaalt, Eestist? - oot, oot, mul oli lünk peas - Eestist?! Kus sa tead riiki nagu Eesti - mu vana toakaaslane on eestlane ja aktsent on sama - unbelivable. OK, äge - mõtlesin ning sattusin nii vaimustusse ja siis ta rääkis mulle, mis ta Eestist teab ning lubas mind oma eesti sõbrale tutvustada. Vau vau vau, olin nagu väike laps, sest siin ei ole nii tavaline kohtuda eestlasega, eriti kellekagi kes on noor (27). No ehk see nädal kohtun temaga, ei ole küll kindel, aga mingi plaan on. Eks ma siis kirjutan. Aga nii lahe! Tean, et ta on siin õppinud ja elanud 7 aastat ning räägib siiani eesti keelt. Tagasiteel koju mõtlesin, et elu on ikka ettearvamatu ja naljakas. Olin nii nii lähedal ennem sellele, et kõigile neile kuttidele tigedalt "head aega" öelda, hea, et jällegi seda valjult ei teinud :D. Elul on ju omad plaanid. Elame, näeme.

väga väsinud teise päeva peolised

Pühapäeval magasin kolmeni päeval, sest eelnevad ööd olid väga vähe magada saanud ning palju korda saatnud, seega tegin une tasa ning umbes nii nelja ajal vedasin end jõusaali ning siis koju tagasi. Ning kuigi poolesõnaga lubasin, et lähen ajan natuke sõbraga juttu, siis sinnapaika see jäigi. Kirjutasin veidike blogi ning vajusin unne, et uueks nädalaks end kenasti välja puhata.

Uus nädal möödus kiirelt ja aeg lendas liiga kiiresti. Kolmapäeval käisime sõpradega õhtul ookeaniääres restoranis veini joomas ning rannas jalutamas. Ning OI OI kui suur oli minu üllatus, kui nägin taevas Suur Vankrit. Ma olin nagu laps kommipoes, tõesõna, ma olin noo nii õnnelik, sest olen siin tihti mõelnud, et suur asi mida igatsen on oma tähtede vaatamine. Eestis elades vaatasin koguaeg tähistaevast, see on minujaoks eluaeg olnud midagi müstilist ja nii vaimustavat ja alati mulle kodu meenutanud. See rahustab mind alati ja annab nii palju positiivset energiat. Igakord kui seda vaatama jään, tunnen, et mitte miski siin ilmas ei ole võimatu ning et universum meie ümber on nii nii suur. Meie oleme vaid pisikene osa sellest ning kui eksisteerib nii suur ja kaunis asi, siis mis põhjused ja ettekäänded on meil, et mitte oma unistusi täita. Ning seal ookeaniääres jälle oma tähti nähes valdas mind nii nii suur õnnetunne, et ma lihtsalt ei oska seda kirjeldada ja sõnadesse panna. Seda peab tundma.
No loomulikult imestasid teised, kuidas ma seda siis ei tea, et ma siin samu tähti näen, aga no füüsika ei ole minu tugevaim külg olnud kunagi ning ma ei ole ausalt öeldes oma pead selle küsimusega ka väga vaevanud. Nüüd on aga asi selge. Teistele aga pakkus samasuurt rõõmu minu rõõm, kui mulle endale "oma tähtede" avastasime. Jagatud rõõm on ju topelt rõõm ja ma naudin seda, kui saan kellegi naeratama panna :)


ning väike teaser järgmise postituseni:

 replace endistele lemmikutele leitud!

 kategooriast jooks

 tänane 7 aprilli kiire ülespildistus peale jõuksi, 

mis ma oskan öelda enam - edevus

Järgmise korrani, meil nüüd peaks soe soe nädal tulema ja palju päikest. Saadan teile ka, et lumi kiirelt sulaks.

Musid ja kallistused ning palju eneseusku ning positiivsust!