https://www.youtube.com/watch?v=7-m9uG50mSw
See laul on põhjusega siin, sest on saanud meie õhtuste töötundide saatjaks ja on mingil viisil saanud tunnuslooks, kui kõik oma õhtuid naudivad veinipokaali või kokteili taga ja päeva kokku võtavad.
Tihtilugu mõtlen, et peaksin endale igapäev üles märkima mingi teema/märksõna, et siis hiljem Teile kergem oleks ette kanda. Kuid siiani ei olema seda ikkagi praktiseerinud. Õnneks, ei pea ma pikemalt pead murdma ja ajusoppides kaevama täna, sest kõik mida ma olen viimased nädalad teinud on töö. Sekka natukene relax'i ja fun'i ka otseloomulikult.
Minu uue töökoha lugu sai alguse juba rohkem kui kuukene tagasi, kui tutvusin ühe super toreda inimesega, kellel valmis plaan avada restoran minu kodu lähedale. Töövestlust kui sellist meil ei olnudki, pigem mahe jutt San Francisco siin ja Napa ja Bay Area seal. Ühesõnaga olen oma uue töökoha valmimist ja kasvamist pealt näinud beebipapudest peale. Ja täna oleme me juba avatud olnud 3 nädalat, mis on täis olnud tööd ja seda ainult selle parimas mõttes, ehk siis super tubli tiim, palju nalja ja naeru ning uusi avastusi,
Meie õlimõnus resto/baar kannab nime Milkwood
Poolel teel :)
Ja rohkem kui vähem valmis :)
Tööpäevad ei tundu siiani kui tööpäevad, vaid on täis uusi teadmisi ning olukordi, kus me kõik midagi õpime, teada saame ning teineteise kõrval aega naudime. Enamuse ajast leian ennast mitte koju jalutamas, vaid baarileti taga mõeldes, et appi appi kui khuul ning kuidas ma ikka jätan kõik oma armsad. Mõned nopped:
After work 396 I guess
Noh, nii on after work
kui poisid mind kodupoole saadavad kaaslasega
Mulle tundub, et on paslik nüüd lõpetada see kiidulaul ning näidata Teile ka seda, mida ma oma vabadel päevadel teen.
Ehk minu lemmikpaigaks on saanud mu sõbra katus/terrass, kust avaneb imeline vaade põhja Londonile. Ja kuna meil on soe soe enamus päevi, siis grillimine on täie hoo sisse saanud ja minu suureks õnneks mereandide, mitte sealiha. Ning veel sain ära proovida Kreeka väga tradistooniline kaheksajala roa, mis lihtsalt viis kelle alla ning mille autoriks ei olnud keegi muu kui mu sõber, kes end nüüd parajasse jamasse on minuga end mässinud. Kohe kindlasti ei jää see viimaseks korraks, kui ta seda valmistama peab/võiks. OMGOMG. Nüüd tean, millest sõltuvuses olen.
From New Zealand to Brixton Market to our home, ja siis sai minust toidupildistaja väikest viisi
Ühel ilusal õhtul vajus päike mägede taha ning ei rohkem ega vähem ei meenutanud see päikeseloojang mulle päikese uppumist Vaiksesse Ookeani
Ma ei väsi Teile kordamast, et minujaoks ei ole mitte midagi ilusamat ega rohkem nauditavat kui päikeseloojang, mis on nii võimas igas mõttes. Nii müstiliselt kaunis, et õhust jääb sageli puudu ja süda lööb rinnus nii kõvasti, et kohati kardan, et tal on plaan suisa välja hüpata. Ma olen vist ikka üdini looduselaps.
Ma ei ole jah viimasel ajal pikajutumees aga varsti varsti on Teid ees ootamas üks natukene pikemat sorti jutuga postitus, kui ma selle täisulikkuseni olen jõudnud lihvida. Niikauaks kostitan Teid pildimaterjaliga :)
Musimusi
No comments:
Post a Comment