When we say Thank You!

http://www.youtube.com/watch?v=F90Cw4l-8NY



Hei mu kallid,

ma arvan, et tänane postitus ja teema on praegusel ajal üsna asjakohane ja helge ja armsa jõulukuuga hästi kokku. Jõulud on aeg, kus meil kõigil on võimalus näidata oma lähedastele seda, kui olulised nad on, enamike meie sisse tuleb natukene rohkem positiivsust, helgust ja armsust. Siin Ameerikas on veel üks nö warm up preparty enne jõulu, et kõigil vist selline mõnus jõulumeeleolu sisse tuleks.. Thanksgiving ehk siis tänupüha. Kuna eelmine aasta tulin sutsukene hiljem, siis ei saanudki veeta seda püha oma siinse perega, Seega nüüd see aasta, kuna meil kõigil olid reisiplaanid õigel päeval, 28. novembril, ning meil ei olnud võimalust seda koos veeta, siis korraldas minu pere mull varajase Thanksgivingu õhtusöögi ja palusid mul kutsuda mu lähedasemad sõbrad siin, et siis koos tähistada. Nad teavad super hästi, kui olulised on mulle sõbrad ning kui väga armastan nende kõigiga koos aega veeta. Seega, mis oleks olnud parim kink tänupühaks. Lõpuks kohtusid mu mitmed sõbrannad ja sõbrad omavahel ning juttu jätkus praktiliselt ütleme, nii, et kogu päevaks ja õhtuks ning kordagi ei tekkinud ebamugavusmomenti kellegi vahel. Mille üle on minul eriliselt hea meel, sest üldiselt mul on eluaeg olnud raske kõiki oma sõpru ühte seltskonda kokku liita, sest nad on lihtslt niivõrd erinevad isiksused.
Kui alustada otsast peale, siis tegelikult hakkas söögitegemine ja ettevalmistamine juba puhta eelneval ehk siis laupäeva õhtul. Samal õhtul läksin veel sõbranna poole tema kifte lapsi ja sõbra laps vaatama ning hommikul ruttasin koju 10ks ning siis juba B vaaritas. Jäime natukene ka ajahätta, sest külalised olid kutsutud 2'ks päeval, kuid me alles tegime viimaseid ponnistusi, et kogu söök valmis saaks. Aga meile kõigile tundus, et nii on väga super, sest sellel ajal said kõik ise end abisatda ja juttu ajada või käed külge lüüa kokkamisel ning usun, et juba selline vaba õhkkond ja üksteise abistamine ühise eesmärgi nimel sulatas inimesi kiiremini kokku.
Hommikul koju jõudes valati mulle ilusasti klaas veini täis ning hoolitseti selle eest kogu ülejäänud päeva, et see tühjaks ei saaks. Meeleolu keris ja keris üha rohkem üles :) Söögitegemine läks ka üsna libedast mõne väikese viberusega, aga tegijatel ikka juhtub!
B oli kokku pannud super õhtusöögi menüü ning võtnud enda valmistada ka näksid, mis kõigil lihtsalt keele alla viisid. Geniaalne.
Traditsiooniline Thanksgivingu toit on siis kalkun, tavaliselt stuffed, aga meie tegime selle eraldi, siis näeb siis lihtsalt parem välja ning maitseb meiearust ka poole paremini, lisaks kartulipuder, kaste ning jõhvikamoos - kõlab üsna sarnaselt meie jõulutoidule, kas pole?! Võin julgelt väita, et kõik jäid rohkem kui rahule. Ning tahan öelda veelkord suured tänusõnad oma sõpradele siin ning perekonnale, loomulikult ka oma päris perele ning eesti sõpradele, et olgu ma teist eemal või küljeall, ma hoolin teist kõigist väga palju ning väärtustan kõiki hetki, mil saan aega Teiega koos veeta. See õhtusöök siin tõestas jällegi, kui VÄGA ma naudin oma inimeste seltskonda, südame paneb puperdama ja hinge tuleb meeletu õnnetunne. Selline õnnetunne, et sellest jätkuks kõigile ning kindlasti ka jätkub, sest üritan seda ikka igat kanalitpidi edasi anda :)

Minule on tänutunne see miski, mis tekib kui sa respekteerid ja austad inimest, mis liidab meid kokku suures väikeses maailmas, toob nende vahele ühtehoidva sideme, nii vähemasti on eestlaste puhul ning üha rohkem saan siin ka aru sellest, et ei ole absoluudselt vahet, mis rahvusest sa oled, kui me üksteist hoiame, on see vastastikune. See loob sõpruse. Olen endale selgeks teinud ning üks moto mille järgi elan, on see et väärtustan igat hetke kui saan olla kellegi kalliga, saada aru sellest sellel ajal kui veedad aega koos kellekagi, mitte ei märka tema head olemasolu ja tähtsust alles siis, kui see inimene sinu elust minema on kõndinud. Nii talitada ja sellest tulenev rõõm on kaunis ja puhas :)

 Külalisi oli kokku 16, kui ma ei eksi

traditsiooniline tänupüha söök

 Turkeys, ikka naabriga nokkapidi koos

 peategelane

ning kokk :)

 ahned linnud
ning siis kui kõigil teistel oli veiniklaase üks, oli minul ja Sue'l ikka kaks veiniklaasi toidu kõrval
punane ja valge, esindasime siiski ühte perekonda

Traditsioon näeb ette, et perepea lõikab linnu lahti, see on samuti üks austuse märke

not all, but still happy people all together :)

 tõestus sellele, et ka mina osalisesin söögitegemises

 kui tuju läks aina pareamaks ja paremaks

...ning keetsin kokku kartuliputru

nii targalt asjatasingi ning poseerisin

kingitused igaühele :)

 who knows? love these expressions

siis kui sõber meid nii õhtulõpuks nägi ;) 

so me

sinna kuhu pidu jõudis

Selline väikene kokkuvõte ja sutsukene pildimaterjali ka juurde. Peale seda, kui kõik olid lahkunud jäi Magda veel siis, ajasime juttu ja nautisime teineteise seltskonda ja naersime jälle pisarateni. Väärtustame mõlemad koosoldud aega üha enam ja enam, kuna kohati tundub, et seda üks-ühele aega jääb meil igasuguste muudatuste tõttu elus aina vähemaks. Aga peamine on tahta ning planeerida, ning kõik on võimalik. Positiivsus on see suur jõud, mis paneb kõik asjad minumeelest liikuma ja annab tõuke :)
Imeline on armastada ja olla armastatud. 

Soojade kallistustega,

Silja