http://www.youtube.com/watch?v=CqZgd6-xQl8
teen Teile kibekiire, peamiselt piltidest koosneva väikese ülevaate sellest, kui järjekordsel Stanfordi jalkamängul Magdaga lained käisime löömas, mõnnad olime ning mängule täiega kaasa elasime, sest meie kodutiim võitis. Stanford mängis Oregoniga ning rohkem, kui nädala kuulasime raadiost, et ahh küll see Stanford alla jääb, Oregon on nii tugev tiim ja blablablabla.. Meie, aga ülipositiivsed optimistid, eriti nüüd, kui jalkahooaeg on täies hoos ning me oskame mängu jälgida ning saame aru, mis platsil toimub, teadsime koguaeg, et omad poisid teevad Oregonile ära. Tahan aitäh öelda oma siinsele perele, tänu kellele me tavaliselt mängudel käia saame, sest neil on alati piletid ning lisapiletid annavad nad alati mulle ja lasevad mul kellegi kaasa kutsuda :) Tavaliselt on selleks Magda, sest nii mina kui mu pere siin lihtsalt armastame teda, ning me mõlemad oleme nüüd juba Stanfordi fännid ka ning meile meeldib jalka. Ühesõnaga üsna õige kompott.
Seekord oli siis tegu play-off mänguga, ning meie kodutiim pääses edasi. Nagu ka eelmises jalkapostituses mainisin, siis kohati on College Football palju populaarsem, kui päris liigade omad. Ülikoolijalgpalli mängud on üldiselt kiired ning täis koguaeg tegevust ning madistamist ja energiat. Ei venitata ning mängitakse koguaeg. Terve aja on põnev, nii nagu Euroopa jalgpallis viimased 5min jagub põnevust alati.
Eriti ägedad on enne mängu toimuvad peod, mis leiavad aset igas parklas, kus inimesed siis seavad ülesse oma telekad, grillid, lauad, toolid, diivanid, dj'puldid, söögid, joogid jne. Kõik on kõigi sõbrad ning have fun on garanteeritud, alati.
Enne mängu andis Sue mulle sõbralikku nõu, mida kodust ja poest kaasa haarata, et siis enne mängu natukene chillida, tähtsaimad asjad "listis" olid õlle ning vein, natuke juurde näkse ja värskeid marju. Tähistasime kibekiirelt parklas eesootavad mängu ning seadsimegi sammud minekuks. Hängisime natukene veel Magdga väljas ning tuuseldasime ringi peoplatsil, enne kui päris väravatest sisse läksime.
Ma tean, et ilmselt ei ole Teil väga suurt huvi mängu vaadata, kuna lihtslt vahtida kuidas mehed platsil suvalt ringi jooksevad, ei ole nii väga excitment, aga siiski, ehk mõni teist tunneb rohkem huvi ja hakkabki õppima ja huvi tundma..seega http://www.youtube.com/watch?v=f8iaZCdQ9zU
esimesed 15 min ning vääga põnev, õnneks läks kogu mäng aina põnevamaks ja põnevamaks :)
Aga vähemasti näete mägijaid natukene lähemalt ja võibolla ka seda melu, ning põhjust miks Oregoni tiimi kutsutakse viisakalt öeldes tibudeks.
http://www.youtube.com/watch?v=kNAeAnSNU7w
it's red and khuuuul!
nunnutasime
minu lemmik Stanfordi puumaskott
Kuigi ma ei tea, miks Magda ta just sellisel piinlikul hetkel kaamerasse tabas
creazy green tree
nii juhtus siis, kui me võitsime ning kõik oma rõõmu ja õnne näitasid, praktiliselt ei olnud
sellist asja nagu muru, absoluudselt enam näha :)
Pöidlad püsti! Great job again, Stanford!
Sellise paksu paksu jopega ei olnud kordagi külm ega ka kordagi ülemäära palav, üsna hea soe oli
Anyway, kogu õhtut jälle kokku võttes oli supper õhtu ning ma võin öelda, et hektkel meeldib mulle ameerika jalgpall palju rohkem kui euroopa jalgpall ja korvpall.
Kindlasti on asi ka selles, et käin siin mängudel ja Sue on suur fänn, nii et meil käib telekas pidevalt jalka, eriti praegu, kui varsti veebruaris jälle Superbowli on oodata ning SF's toimuvad ka peaaegu iga nädal 49ers'i mängud, nii et Lõuna SF kihab pidevalt punase-kuldse riietusega fännidest. Ega kõik head asjad hakkavad külge, ja üsna kiiresti :)
Nüüd aga järgmise postituseni, mis loodetavasti räägib mu minipuhkusest Vegases.
Soojad kallistused!
PS! Meil on kraadidi nullis ning jää on kohati maas, palmid ja miinuskraadid/nullkraad on minujaoks siiani väga VEIDER kooslus.
No comments:
Post a Comment