United States of America. Nevada. Las Vegas. Sin City. Everlasting parties. Endless love. Fast cars. Fabolous people. Fancy clubs. Entertainment City of The World. Everything you want you get.Casinos. Gamble. Glamour. Shine
Minu siinsed sõbrad on mulle diagnoosinud Vegas fever'i. Ning mul ei ole midagi muud teha, kui sellega nõustuda. Nüüdseks on üsna kindel, plaanid on kergelt tehtud, et 30 august tagasi.
AGA...ennem kui ma kõige jutu juurde jõuan, tahan Teile nii natukene Vegasest rääkida, siis on ehk sutsu loogilisem Teil teksti jälgida.
Ma miskipärast arvan, et enamusele teist, kaasaarvatud mulle, lööb silme ette film Hangover (Pohmakas), kui Vegast mainitakse. Muidugi te teate, et see on linn, mis on üles ehitatud nii, et me leiame sealt praktiliselt kogu miniatuurse maailma - New Yorki, Pariisist Egiptuseni. See on number üks meelelahtuspaik selles suures maailmas, milles me elame. Eelkõige tuntud kasiinode, supper ööklubide, shoppamismeka ning suurepäraste restorani valiku poolest. Samas kasvab linn suunal pere ja vanaduspõlv. Aga okei, tagasi selle teema juurde, mida mina rohkem valdan.
Turistina/pidutsejana külastad sa enamasti Vegase põhitänavat South Las Vegas blvd' ehk Las Vegast Stripi. Strip on siis pm Vegas blvd pikendus, mis ongi tuntud kasiino-hotellide poolest, kogupikkusega 6,8 km. Kõik klubid, kasiinod ja suured hotellid, vaatamisväärsused ja poed asuvad sellele pikal tänaval. Vanim ja linna suurim kasiino ja hotell on Golden Nugget - tõeline tuledesära. Arvan, et rohkem ei ole mul vaja siia ajalugu ümber hakata kopeerima, sest google.com teeb oma töö ilusasti ära. Pean põhiliseks ikkagi rääkida ja näidata Teile Vegast läbi oma silmade ja oma vaatenurga ning kogemuse. Pilte on küll palju, aga juttu on ka juurde natukene :)
Pane mängima oma lemmik tantsumuusika ja naudi ;)
Meie lend LA'st Vegasesse läks kolme ajal päeval, kui ma nüüd õigest mäletan. Istusime siis lennukisse, sain jälle oma aknaluse koha tiiva juures ja tõusime õhku. Sõnulseletamatult õnnelik tunne oli, sest teadsin et vähem kui tunni pärast oleme Vegases. Ma olin ja - õnnelik, aga see ei olnud midagi sellist vau-efekti. See oli normaalne, nii pidigi olema. Muidugi mida lähemale linnale hakkasime jõudma, seda rohkem ärevile ma läksin, istusin nagu väikene laps, süda põksus ning kui linnakohal tiirutasime ja maanduma hakkasime, siis ma tundsin kohe, et nüüd hüppaks küll aknast välja. Samas oli maandumine nii järsk, et esimest korda võttis kõhus kõik suht segamini. Jõudsime Vegasesse pärastlõunal, otseloomulikult nagu ikka, oli meil aega küllaldaselt. Niisiis seadsime sammud suunal - tualetid, starbucks jne. Minu silmad nägid esimest korda, et lennujaamas sees on mänguautomaadid - fab! Tegime ikka pikse ka, ning kui kõik olulised toimingud tehtud jalutasime aeglaselt oma luggeage claim'i juurde ning tegime lolle pilte, again.
trolololooo
Minu Oscar nägin kõike koos minuga, istus minuga ka lennukis ja vaatas alla Vegasele näiteks.
Nüüd võin ka öelda, et see Oscar oli minu emmele ja issile kirjaga "Best Parents", sest pühapäeval jõudis ta Pärnusse :)
Ja oh seda üllatust, aga pagas ei olnudki veel tulnud. Nojah, ootasime ja nuusisime niisama ringi. Kui meie kõrval oleva noormees küsis, et kas me tulime ka LAst ning ootame pagasit? JAAA ütlesin mina eriti suure entusiasmiga. Ma usun, et see noormees mõtles, et sellel neiul on küll kupli alla midagi nihkes.
No Tere!
Silja ja Oscar jõudsid õnnelikult Vegasesse
Lennujaama esimesed pildid
Pagas käes, astusime informatsioonist läbi ning küsisime, kuidas oma ööbimispaika saada. Juhised olemas, astusime siis lõpuks ometi lennujaamast välja - värske õhu kätte. Või õigemini läksime sauna - kuivsauna. Reaalselt nüüd, minge küpsetage ahjus midagi, ning pärast avage ahjuuks ning kui see soe tuul Teile sealt näkku puhub, siis täpselt selline oli Vegas. Teadsin, et oleme ju praktiliselt keset kõrbe ning 40+ kraadi on väga soe, aga ei olnud kunagi sellist kuumust tundnud.
Nagu näete, kell oli pool 8 õhtul, ning väljas laiutas 43 kraadi, järgnevad päevad läks veel soojemaks
Õhk oli nii kuiv ja tuul oli nii palav, lausa kuum. Esialgu tabas meid kerge shokk, et mis me siis siin hingame, aga see läks üle - järgmiseks hommikuks. Hoolimata sellest võtsime bussi (jah mitte takso ning autot ei rentinud ka). Kohal, arusaamatused lahendatud, toa eest makstud, kohvrid tuppa tassitud ning kliimaseade üles leitud ja sisse lülitatud, mõtlesime, et lähme luurame natukene väljas.
30 min jooksul jõudsime täpselt nii mitu pilti teha meie kõrval asuvast Wedding Chapel'st, kus iga õhtu/päev ja lõuna keegi pidevalt paari pandi
Love oma love tunnelis
roosa lovecar
Väidetavalt abiellus selles Wedding Chapelis üks väga väga kuulus korvpallur, nii reklaamis vähemalt silt, aga
ma ei hakka siin nime kirjutama, sest ma ei ole fakte väga üle kontrollinud
Aga ELVIS on vägev ikka!
Koduloomad fuajees.
Minu silmad olid suured suured kui nii suuuuurt põhjakoristajat nägin. Eluaeg olen Daisi juures külas käinud ja tema pisikesi põhjakoristajaid näppinud. Nüüd sellised elukad. Vegas.
Ehk on tagasitulles toas ka jahedam, nii 30 min siis luusisime, sest no ikka väga palav oli ning seadsime sammud tagasi tuppa, kus üllatuseks, ei olnud küll karvavõrdki jahedamaks läinud. Lämbe oli. Peas käisid juba mõtted kuskile mujale ümber kolida aga õnneks kliimaseade ikka töötas nii vägevasti, et öösel hakkas isegi jahe ja tekk liikus peale. Aga ega õues temperatuur ei muutunud, oli ikka üle 40 kraadi sooja. Jah, teie mõtted viivad õiges suunas - me ei läinudki reede õhtul välja pidutsema, läksime hoopis iluund magama, et järgmine hommik ilusad ja puhanud välja näha.
Aga hommikul tahtis K jubedasti päevitada ja mina väga ei tahtnud, seega mina jäin tuppa, K läks välja bassu äärde ja siis ikka helistas mulle, et ma pean end ka alla vedama, sest vesi on ülimõnus.
Noo kuidas ma ikka ära ütlen. Läksin. Ujusin 2 tiiru või noo ulpisin ja siis pidime piksid ka ära tegema ja ma olin vaba, et üles voodisse tagasi minna.
kuri poseerimise nägu
...ja peaaegu tuli väike naeratus ka :D
Ausalt öeldes, tahaks Teile videoblogi teha, ja rääkida kõike ikka ja jälle selle suure õhinaga, mida ma praegu tunnen, kui kirjutan. Ning millegipärast, no ei taha vinguda, aga pean ütlema, et raske on trükkida,peas on koguaeg igasugused mõtted, et kuidas ikka kõige ehedamalt oma külluslikke tundeid Teieni tuua. Samas selle videoga ei saaks ma Teile kõiki neid pilte oma edevusest näidata, seega on päris hea, et ma siiski kirjutan. Kui kellegil on huvi mu suurt entusiasmi kuulata, siis skype on alati option
Aga jah, mis seal ikka. Mõni teinekord teen seda, kui tunnen, et olen valmis kaamerasära ette astuma.
Laupäeva hommiku juurde. Väljapuhanud ja kaunid, läksime välja kõike seda ilu avastama. Võtsime bussi. Kohe seletan. Niisiis sõidab Las Vegas blvd'l kahekordne buss iga 12-15 min tagant ning korjab peatustest peale inimesed, maksab 8 dollarit (esimene kord saime me 5ga - kenad euroopa neiud) ning sõidad 24 tundi. Kuna vaadata on palju ning õues on pikemaks jalutuskäiguks (6,8 km siiski) liiga palav, siis on buss ideaalne sõiduvahend millega ühest kohast teise sõita ja vahel jahedas olla + ülevalt bussiaknast näeb vahel paremini, kui all tänaval jalutades. Buss sõidab siis ühest tänavaotsast teise ning on rohkete peatustega. Ütleme nii, et esimene päev jõudsime meie umbes pool tänavast läbi uudistada ning siis oligi aega koju tagasi minna ja end õhtuks valmis seada.
Meie laupäev nägi välja järgmine - sõime, jalutasime - enamus aega nii, et 5 kuni 15 min olime korraga väljas - tegime pilte, ajasime juttu, jälgisime melu ning seejärel vupsasime sisse kasiinodesse, kus oli nii mõnusalt jahe.
Alustasime sõitu ühest otsast...
Circus Circus oli esimene peatus, kus maha läksime, sest seal oli Subway
Kuna kumbki meist rohkem Circus Circus'e kohta huvi ei tundnud, tegime pildi ära, vaatasime seda suurt suurt telki, millest mul pilti ei ole ja läksime edasi
Kell oli üsna hommik - 12 ehk või midagi, kui oma esimese maasika margariita kätte sain
Mis oli ühtlasi seitsme kuu jooksul esimene MAASIKA margariita, mida siin jõin, sest lihtsalt kuskilt klubides seda jooki ei valmistata. Ning nii mõnedki peaksid teist teadma, minu armastust selle joogi vastu - eriti puhvet APTEK'i oma vastu.
Seega võite minu võidujoovastust ja naudingut vaid ette kujutada. Tekiilaga kokku ei hoitud.
Astusime sisse Veneetsiasse
ja..
nautisime külma margariitat...
...ning ehk arhitektuuriliselt, oli see minujaoks huvitavaim hoone/kompleks mida vaadata,
niipalju kui mul ülikoolist kõrvalerialana kunstiajaloost teadmisi oli/on
Sees oli otseloomulikult kasiino
Ma küll ei mänginud üheski kasiinos, kuna mulle meeldib vaadata kuidas inimesed nt BlackJacki mängivad või Pokkerit ja olla lihtsalt nende luckygirl. Kuid selle masina juures tekkis isegi korraks mõte...aga mõte läks samakiiresti üle kui tuli
Caesars Palace
edasi jalutasime üle tee asuvasse Caesars Palace'sse,
mis peaks olema üks suurimaid hotelle Vegases
Minujaoks pakkus see koht kõige rohkem elamusi ja tundeid ja rõõmu, sest mulle niiväga meeldib film Hangover, eriti esimene osa. Nüüdseks on see lemmiklistis juba mitu head aastat. Seega, hip hip hurraa oli suu kõrvuni sinna jõudes. Sisse minnes veel mõtlesin, et nii äge juuu - samast trepist läksid minu Hangoveri kangelased ka üles. Isegi endale tundusin kohati totter, aga rõõmus.
Läks siis lahti...
ühe kuju ees ja teise kuju ees, ennem kui sisse sai minna
neiu oli kohe nii õnnelik
...kõik oli ilus ilus ilus
-Did Caesar really leaved in here?
-Of Course
(oli ühe lapsevanema tõsine ja aus vastus oma lapsele, kirjutame uut ajalugu)
Silja Caesar'ga 1
Silja Caesar'ga 2
kogu see ilu pani punastama kohe
kasiino baar
kaunid naised teevad tuult
Reception
fuajee, kolm graatsiat
Vegase esimene sõbrapilt, kaks graatsiat
Mul ei läinud Caesars Palace palavik kaua aega üle, aga edasi jalutasime Eiffeli torni juurde
Pariis
miniatuurne Eiffeli torn, kus all oli restoranid ja kasiino, otseloomulikult
Eiffeli tornis. Kujutatud oli see kui väikene linn, kus on armsad tänavad ja *vabas õhus asuvad Pariisi kohvikud + kasiinod
jalutasime Bellagio eest läbi, kus oli imeilus tänavalõik puude varjus.
Bellagio on siis tuntud oma suurejooneliste purskkaevu show'de poolest
Bellagio. Asub kohe Caesars Palace' kõrval
Nagu näha, siis keegi kõrgemalt saatis mulle jumaliku valguse, vähemasti mulle meeldib nii mõelda
Ning, et väljas küttis päike, mõtlesime, et teeme siis selle shoppamise tuuri ka ära, kui juba kaubamaja ette jäi. Niisiis tuulasime poodides kuskil 2 tundi vist, või natuke peale, mitte väga kaua, sest ei tahtnud riietes sobramisele väärtuslikku aega raisata. Kaubamaja, mida külastasime pakkus kõike- jällegi, mis ei tohiks Teile enam üllatus olla. Kasiinod, disainerpoed, söögikohad ning ka Forever21 ja H&M. Mina teadsin, et kui midagi ostan, siis kleidi 4.juuliks, sest siis oli ameeriklaste jaoks tähtsaim päev aastas - Indipendence Day ning meie veetsime selle otseloomulikult, ei kusagil mujal kui Vegases. Siinsed sõbrad kommenteerisid järgnevalt "you are creazy" . Sinna aga oli päev aega. Jalutasime poodides ja midagi nagu silma ei hakanud, ei odavamates ega kallimates, kuna mul oli visioon olemas millist kleiti tahan. Kuid jälle, nagu ikka, mõtlesime, et okei, hakkame siis tagasi koju minema, sest ei taha meeletult kiirustada, ja hüppasime korraks läbi Guess by Marcianost (siin millegipärast see bränd mulle meeldib ja alati ka midagi leian). Seekord läks ka õnneks, leidsin kleidi, mis meeldis, aga mõtlesin, et ah okei, las olla, mul on kohvritäis riideid kaasas. K aga ikka õhutus mind proovima ja siis juba müüjanna ka, nii ma siis proovikabiinis olin ja kleiti proovisin. Üliharva tunnen midagi, mis on minu oma ja see oli see, sain veel vöö ka näidisena peale ja noo tundsin, et see on minu kleit. Muidugi suruti selle aja peale mulle ka teine kleit kabiini ja kiideti taevani aga jäin oma esimesele valikule kindlaks (teine ei istunud kohe kuidagi minumeelest). Võtsin sutsu mõtlemisaega ja läksime tagasi ja ostsime ära - ja mitte ainult kleidi, vöö ka. Nii et minu võit, sain eriti hea diiliga ka. Jälle põhjus, miks Vegast armastada.
Selline ost siis, minule oli see täiesti ideaalilähedane ja praktiliselt ainukene suurem ost reisi jooksul
Panin ilusasti kappi järgmist päeva ootama (Pildi tegin reaalselt tegelikult, et Liisule saata ja näidata :)
Aga peale kleidiostu jalututasime teisele poole tänavat ning vaatasime Eiffelit natukene lähemalt, jalutasime sisse ning siis sõitsime koju tagasi..
Gordon Ramsy't ei olnud lihtsalt kuskile mujale riputada!
Igal sammul müüdi dollari eest jääkülma pudelivett õnneks, nii et janu ei pidanud tundma ning otseloomulikult ei pea Teile vist ütlema, et kokteilivalik oli piiramatu kellaajast olenemata. Heaven! Ning nii me need mitmed tunnid Vegases trippisime.
Peole!
Igakord kui tänaval jalutasime, saime ka mõne klubipromootori numbri ning nimed VIP listi erinevatesse klubidesse. Jepp. Nii töötab skeem naised tasuta peole. Seletan - sina, kõnnid tänaval, ahmid seda kõike kaunist endasse, särad kui jumalanne, päike paitab sind ja tänaval peab sind kinni jumalus, kes tahab sind tasuta kluppi sisse saada, ehk siis võtab sinu nime ja numbri, saadab sulle koheselt sõnumi infoga mis ja kuidas. Ning see ei ole veel kõik, lisaks tasuta sissepääsule saad sa boonuseks lihtsalt naiseks olemise eest VIP listi ning tasuta open bar'i südaööni või üheni öösel. Ning, kui kõik see on sul juba olemas, siis saadetakse sulle ka limusiin järgi - tasuta (no siin muidugi eeldab ikkagi limusiinijuht seda, et jätad tippi 10 dollari kandis). Ning kui oled esimese jumaluse ära kuulanud, õhinasse läinud ja õnnelik, jalutad edasi heas tundes - et ei peagi õhtuks hakkama otsima klubi kuhu minna ja kuidas, kui nii vähem kui 500 meetri pärast tuleb uus jumalus ja kordab seda kõike, ainult et teise ja kolmanda ja kümnenda klubiga. Ning nii sa neid jumalusi iga natukese aja tagant kohtad - otseloomulikult ütled, sa kõigile, et lähed just nende klubisse. Põhjus, aga miks nad seda kõike teevad, naisi klubisse tasuta sisse lasevad, sellised võimalusi pakuvad on väga lihtne - kus on ilusad naised on ka mehed, kes klubidele raha sisse toovad. Easybreazy. Reaalsus on aga see, et koju jõudes hakkab sinu telefon pinisema ja on punane nii 7 ajal õhtul, meeldetuletustega kus ja mis ajal mingisse klubisse oodatud oled. Ning siis ei suuda sa enam ära otsustada, kuhu minna ja mida võtta ja mida jätta. Nüüd on kõik sassis. Üksõhtu oli limusiinijuhi nimi Teddy - no ajas küll naerma, siiani. Meesterahvas Teddy.
Siiski tublid eesti naised, otsustasime peale väikest kaalumist ja kaklemist (tegelikult mitte), et läheme basseinipeole klubisse, mis üsna hiljuti avati Mandalay Bay's. Mandalay Bay on siis suur suur hotellikompleks kasiinode ja klubidega.
Mandalay Bay (asub üsna Stripi lõpus)
JAA lõpuks oli käes meie esimene õhtu Vegases, kui alustasime pidutsemist. Läksime oma esimesele peole, ühtlasi oli see minujaoks ka esimene suur ja päris pool party (basseinipidu).
Suurte silmadega kiisu, lähme peole
päris pool party
Sin City angel oma *peavõruga niisama kokteili limpsimas, 40 kraadi ja pidu nautimas jalad basseinis sulistamas
Kuna olime VIP listis, ei pidanud me pikas järjekorras ootama, vupsasime kähku sisse, näitasime 2 korda ID'd ja saime käepaelad, millega baarileti juurde võis minna tasuta kokteili tellima
kuumusest kiskusid silmad uduseks
väike sõbrapilt enne basseini peole minemist
kokteilid tulid ise kätte, meil jäi üle vaid riided seljast visata ja vette hüpata
Ühtlasi on see ka viimane pilt peost, sest peale seda oli lihtsalt nii tore, et telefon seisis kotis turvaliselt ja ei hullanud vees. Vastasel juhul olen ma üsna kindel, et see oleks olnud minu telefoni esimene ja viimane pool party. Koju voodisse sai 5-6 ajal hommikul. Head ajad, Euroopa klubide kellaajad olid tagasi.
Järgmine hommik, 4. juuli algas sellega, et ikka kõik teed viisid Caesars Palace'sse.
Puhas apelsinimahl maitses too hommik/lõuna paremini kui miski muu.
Järgmist päeva alustasime sealt maalt, kus eelmine päev oli pooleni jäänud, meil ei olnud palju minna. Väljas oli veel kuumem kui eelnev päev, ning kuna meie jõudsime välja kuskil 4 ajal ning arvestades seda, et kuskil 5 ajal õhtul läheb seal veel palavamaks kui päeval, siis ei olnud võibolla kõige targem tegu nii hilja päeva alustada, samas voodi oli ülikallis too päev ja ta ei tahtnud meid kuidagi välja lasta.
Aga jätkame.. aeg oli õunalinna külastada
New York New York
NY on teine linn peale SF'i, mis mulle väga väga meeldib ning loodetavasti on sinna võimalus uuesti
septembris minna :)
niikaua aga jalutame Vegase NY's
ning kasiino New York New York's
kommivabadus
Jalutasime veel natukene aega NY's ning kuna me kumbki väga teravad pliiatsid karbis ei olnud, siis marssisime tagasi kodupoole, ostsime mõned suveniirid ning saime jällegi erinevatesse VIP listidesse end kirja. Puhkasime kodus tunnikese ja oligi aeg end valmis jälle sättida, ikkagist ju 4 juuli ning valisime hoolega kuhu minna. Kui kell 7-pool 8 oli õhtul, siis minu telefon muidugi pinises jälle. Meil olid ju uue päeva kontaktid ja eelmise päeva omad samuti. Rebimine oli tihe. kihihihih.
Aga kõikide klubide hulgast valisime meie klubi Hakkasan - mis asus MGM Hotellis oli samuti üks uuemaid ja suurimaid klubisid Vegases, praktiliselt Mandalay Bay vastas.
Neiud siis panid end valmis, napsutasid natukene kodus ja läksid peole. Oli küll 4. juuli ja suur Indipendence Day, aga päeval ringi jalutades ja õhtul kluppi minnes, küll aru ei saanud, rahvast oli ikka megapalju ja kuskil suuri Ameerika lippe ka ei lehvinud, seega sellist erilist erilist tunnet selle ameeriklaste jaoks tähtsa päevaga minul ei seostu.
Sunniviisiliselt pidin K'le poseerima, mis on suhteliselt ainukene pilt ka sellest õhtust
Sarvedega kurat inglikostüümis (Liisu sõnad)
Sarvedega kurat inglikostüümis (Liisu sõnad)
siin võib...piletist pilti teha
topelt ei kärise, ehk neiu oli õnnelik, täis energiat ning võis suunduda tantsuplatsi poole
klubi oli WAU, muusika oli supper ning öö oli täis seiklusi ja tantsu ja kasiinot. Lihtsalt ei ole siia sõnu ritta seada, kui fab ja kift kõik oli
I pulled my fabolous ass home early in the morning
Ma võin nüüd väga ausalt ära rääkida, et minule jättis see klubi parima mulje ning see on koht, mis mind kindlasti tagasi ootab ja mind veel näeb. Klubi asus läbi mitme korruse ning inimesed võisid oodata järjekorras ma arvan tunde, et sisse saada. Meil aga jälle vedas, olime VIP listis ja saime sisse kiiresti - kuskil 40 min ja vsjo. Nii, et võite ette kujutada seda rahvamassi, kes kõik sinna sissepääsu ootas.
Vegase klubides kehtib ka nn kord, nagu SF's, et kluppi minnakse ikkagi varem kui Euroopas näiteks nii 10 ajal, ainuke vahe on see, et Vegases sulgetakse klubid 4-5 ajal, mitte pool 2 öösel.
Siiski võin öelda, et minu 4. juuli oli S U P P E R! (Isegi ei ole üldse kahju, et ilutulestikku ei näinud, kohe üldse ei ole, sest oma kodust näen iga neljapäev teiselpool mägesid ilutulestikku, ning õnneks või kahjuks ei ole ma suur fänn ka, pidu kaalus üle mitmekordselt :)
Olin vist nii õnnelikus tujus järgmine päev, et hoolimata sellest, et paar tundi magasin hommikul olin valmis taas kuumakätte minema ja viimase otsa Vegasest ära vaatama. Milleks oli siis Egitpus. Ühtlasi oli see vist palavaim päev, mille me seal veetsime. Isegi kui oli pilves, oli palavam kui kõik eelmised 3 päeva. Õnneks on kõrbeõhk kuiv, mis minule näiteks palju rohkem sobib, kui see mis oli LA's - niiske ja eriti palav, nagu troopikamajas.
See päev oli meil Vegases nö viimane, või no viimane õhtu, sest järgmisel päeval ootas ees Grand Canyon ning kuigi kui õhtuks Vegasesse tagasi tulime, siis alustasime sõitu juba SF'i suunas.
Aga jagan teiega ära lõpuks need kõige kõige viimased pildid päevast ja õhtust ja ööst.
Alustasime siis lõpust
üllatus üllatus, sees asus hotell ja kasiino ;) ja klubi kah,
kuhu otseloomulikult saime kutse ja käepaela õhtuks
ihihihihi, lifeguardil oli aeg tööpostile asuda
kuid kahjuks, keset kõrbe tööd ei ole, aga kommentaare küll
nalja saab
otseloomulikult jalutan uhkelt oma dressides mööda sfinksirada
tõeline american attitude
Meie tuuritamine ja Vegas blvd ja Stripi avastamine oligi otsakorrale jõudnud. Jäänud oli viimane õhtu, mida nautida, ei teadnudki kohe, mis nüüd peale hakata. Otsustasime ühiselt, et kuna jälle on umbes 200 varianti kuhu minna, siis et võtame ühe ette ja kui tunneme, et ei taha pidutseda, saame igakell ära tulla ja öösel lõpuks ometi ka linna nautida, sest praktiliselt tuledesäras me ju seda näinud ei olnud, sest olime peol. Vegas ei maga kunagi, ning pidu on ka tänaval, rahvast on meeletus massides ja see kõik hoomab endasse ja sa tahad selles kõiges osaline olla. Ja sul on see võimalus. Võimas. Võimas. Võimas ja samal ajal jällegi, nii normaalne ja kodune koht, kus jalutada, nautida, elada, võtta viimast.
Seega otsustatud - koju ja peoriided selga ning välja. Ja nüüd hakkas saatus meile nalja tegema. Praktiliselt, ei läinudki me peole, otsustasime peale pikki rännakuid klubide vahel, et naudime hoopis kogu melu väljas. Mis oli parim otsus, lõpetamaks seda reisi Sin Citys. Tõmbasin oma väikse musta kleidi selga ja minek.
esimene klubi kuhu suundusime, saatuse tahtel, aga me sinna kauaks ei jäänud
eelmisest postitusest tuttav Hollywood?!
Bellagio ja Caesars Palace öösel
mis juhtub siis, kui ilusad inglitüdrukud Vegasesse lähevad - neil lihtsalt kaob aru
Jõudsime sel öösel koju kuskile nelja ajal ning kuskil klubis lõpuks tantsimas ei käinud. Selle asemel aga sai nalja üsna palju. Ma arvan, et eredaim mälestus on meeleheitel, mitte nii väga populaarsetest klubipromootoritest, kes sind ikka iga hinna eest üritavad sind kluppi sisse sebida. Meie kaldusime ka korraks oma kursilt kõrvale, kui klubi uksees seistes, oli kiire valik - minema! ja kähku :D. Tegu oli siis mingi eriti imeliku kohapeal asuva klubida, kui promootor meid mööda kaubamaja sisse vedas ja igal nurgal lubas, et no nüüd kohe kohe on journey lõpp, aga ei olnud ju, veel oli 19 nurka ja 13 eskalaatorit. Ma imestan, kuidas me sealt üldse ise oskasime välja minna uuesti. Õnneks saime oma õhtut edasi nautida. Ülimõnus oli lihtsalt soojas tuules jalutada, nautida kogu sära ja rõõmsaid inimesi endi ümber.
Aga kutseid saan siiani, ning mulle meeldib omada selliseid kontakte, nagu suurte klubide promootorid, sest mitmed neist haldavad ka klubisid SF's. Vähemasti nad teavad, kui väga ma igatsen Vegast, seega hoitakse mind kursis pidevalt seal toimuvaga, mis on ülikift. Ja kogu Vegase fever tähendab vaid seda, et isegi kui ma varsti jälle aastakese vanem olen, ei ole minus peohing kuskile lahkunud ja ma ei ole veel valmis seda perioodi oma elus vähendama. Vot. Sellised lood, said jälle selgemaks.
Aitäh kallid!
Järgmise postituseni, mis tuleb puhtalt ainult Grand Canyonist.
No comments:
Post a Comment